Osooniaugu suurust mõjutavad ohtlike kemikaalide kõrval ka tuuled
Uutel satelliidiandmetel põhinev analüüs näitab, et Antarktika kohal laiuva osooniaugu pindala muutuse taga pole olnud osooni lagundavate ühendite kasutamise lõpetamine, vaid ilmastikutegurid. Freoonide kasutamist keelava Montreali protokolli mõjusid võib märgata alles järgmise kümnendi keskpaigast.
Maad ultraviolettkiirguse eest kaitsvaid osooni molekule lõhkuvate klorofluorosüsinike kasutamine lõpetati pea 30 aastat tagasi. Samas püsivad ühendid atmosfääris rohkem kui sada aastat. Võis oodata, et nende mõju võib märgata veel kümnendeid. Viimastel aastatel on aga osoonikihti jälgivad satelliidid täheldanud Antarktika osooniaugu käitumises veidraid mustreid. Nii 2011. aastal kui viis aastat varem oli selle ulatus rekordiliselt suur. Seevastu 2012. aasta lõpuks oli see nihkunud teise äärmusesse. Viimase 20 aasta jooksul oli see olnud väiksema ulatusega vaid korra.
Toimuvale üksikasjaliku selgituse leidmiseks võttis Susan Strahani töörühm aluseks värsked satelliidiandmed.
Loe edasi ERR teadusuudistest
