Igal aastal möllab Arktikas ligemale 1900 tsüklonit

Uurimisrühma ASR (Arctic System Reanalysis ehk siis arktilise süsteemi uus analüüs) andmed andsid arktiliste madalrõhkkondade arvu 40 protsenti suuremaks kui seni oli arvatud. Nüüd tuleb rääkida aastas keskmiselt 1900 tsüklonist, mis ka meie ilma mõjutavad.

See veel ei tähenda ilmtingimata, et neid hiiglaslikke õhupööriseid oleks aastatega oluliselt lisandunud.  "Me teame nüüd, et tsükloneid on rohkem kui seni arvati lihtsalt seetõttu, et nüüd on meil paremaid vahendeid nende tuvastamiseks," teatas ASR-rühma juht David Bromwich Ohio osariigi ülikoolist.

Teised andmestikud näitavad samal ajal küll seda, et alates 2000. aastast on põhjala ilmastik järsult muutumas, Gröönimaa liustikud sulavad kiirenenud tempos, põhjanaba, nii nagu ka Kanada loodeväil ja Venemaa põhja meretee sulavad suviti jäävabaks, tundrad vabanevad igijääst. Just nimelt põhjapoolkeral.

Ka tugevamad sügistormid, mis sel aastal Eestit raputanud, on tulnud meie peale tsüklonitena. Orkaanideks ja taifuunideks nimetatakse küll vaid troopilisi tsükloneid.

Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kirjutab EMHI. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhjapoolkeral ja päripäeva lõunapoolkeral. Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.