Miks tekib menopaus? Tegemist on geenide konfliktiga
Kuumahood, higistamine, unehäired, kloppiv süda, keskendumishäired ja masendus. Menopausis tekkivad hormoonimuutused toovad kaasa terve kuhja kehalisi ja vaimseid hädasid. Selles kõiges on süüdi vanematelt päritud geenide konflikt, väidab ajakirjas Ecology Letters ilmunud uurimus.
Vähesed liigid saavad endale lubada seda, et elujõuline emane lõpetab sigimise. Lisaks inimesele esineb menopaus veel mõnedel vaaladel ja ahviliikidel. Evolutsiooniuurijad seletavad inimese menopausi teket enamasti sellega, et viljatuks muutunud elujõulised naised aitasid lapselapsi kasvatada ja soodustasid oma geenide levimist. Samuti on menopausi tekkimises peetud osaliseks mehi – nad eelistasid sigimispartneritena noori naisi ja seetõttu kahanes vanemate daamide võimalus järglasi saada.
Kui menopausi bioloogilised põhjused on isegi arusaadavad, siis jääb selgusetuks, miks on sigimisvõime kadumine kehaliselt kurnav. Inglise Royal Holloway ülikooli teadlane Francisco Úbeda jäljendas inimese geenide levikut arvutil ja lõi matemaatilise mudeli, mis selgitas menopausiga kaasnevaid muutusi.
Uurija lähtus sellest, et paljudes inimasurkondades on tavaline, et pärast paari heitmist kolib naine mehe juurde. Seega on tüdrukud oma lähikondlaste ja naabrite suhtes sugulased pigem isaliini pidi. Isalt päritud geenid peaksid soodustama seda, et naine kaotab keskeas sigimisvõime ja aitab kasvatada kohalikke lapsi. Naise kehas tegutsevad emaliini geenid seevastu üritavad viljakust säilitada.
Loe edasi Novaatorist
