Varemetes on võimalik külastada näitust keskaegsest Jeruusalemmast ning einestada restoranis, selgitab ajakiri Imeline Ajalugu.

Enne taastamistööde algust uurisid Iisraeli arheoloogid varemeid põhjalikult. 12 000ruutmeetrise hoonekompleksi ühe osa moodustab kuue meetri kõrgune massiivsete sammaste ja võlvidega peasaal.

Tegu oli aastasadade jooksul Lähis-Ida suurima hospidaliga, kus töötas palju arste ja võis olla korraga 2000 patsienti.

Linna kristlikus kvartalis paiknevad varemed taastati ja hakkavad majutama nii näitust keskaegsest Jeruusalemmast kui ka restorani.

Algselt rajati hospidal püha linna külastavate palverändurite jaoks. Ristisõdade ajal 1099–1291 muutus vigastatute ja haigete arv aga äärmiselt suureks.

Hospidali pidasid vaimuliku ordu mungad, keda nimetati hospitaliitideks. Ordust võrsus johanniitide ordu (hilisem Malta rüütliordu).

Ka pärast Jeruusalemma vallutamist 1187. aastal ja ristitüütlite linnast väljaajamist, lubas moslemi väejuht Saladin kümnel mungal jääda linna hospidali pidama.

Hospidal töötas kuni 1457. aastani, mil hoone sai tugevas maavärinas tõsiselt kahjustada.