Komeedi mõõtmeid võib vaid oletada, sest ükski sond teda vaatamas pole käinud, aga astronoomid räägivad praegu umbes viiekilomeetrise läbimõõduga jääkamakast, mille saba on eriti nähtav Päikesele lähenedes ja jälle päikesest eemaldudes. Kuigi ta ongi Maa pealt palja silmaga nähtav, leiab teda pigem taevast täpikesena.

Ja mitmedki kodanikud on selle komeedi pähe YouTube'is esitlenud hoopis muid objekte taevas. "Sajandi komeediks" teda nimetada on seni olnud selge liialdus. Tuli ta nähtavale Öpik-Oorti pilvest, avastati komeet aga mullu ühe Vene ja ühe Valgevene astronoomi poolt.

Komeedi kohtumine päikesega saaks olema võrreldav näiteks lumepalli sattumisega tuleleekide lähistele, kuid õnneks liigub komeet pöörase kiirusega, mis tagab, et tulises keskkonnas ta ei pruugi kaua viibida. Kiiruseks komeedil on miljon kilomeetrit tunnis.

Komeet purunes Päikese kõrval

Võrdluseks mainitakse komeeti C/2011 W3 (Lovejoy), mis 2011. aastal möödus Päikesest koguni 140 000 kilomeetri kauguselt ja selle käigus lihtsalt lagunes. Seda ei tasu küll segi ajada teiste Terry Lovejoy avastatud komeetidega, näiteks komeediga C/2013 R1 (Lovejoy), mis samuti praegu taevas palja silmaga nähtav.