Miks äratuse edasilükkamine on vastikuim viis päeva alustamiseks
Aju keskosas asuv närvidekimp, nn suprakiasmaatiline tuum (ingl suprachiasmatic nucleus) haldab organismi sisemist kella ehk nn tsirkadiaanrütmi, mis määrab seda, millal me end unisena või erksana tunneme.
Tsirkadiaanrütm, mis kontrollib vererõhku, kehatemperatuuri ja ajataju, tagab, et meie keha töötab nagu peenhäälestatud masinavärk.
Sellele masinavärgile meeldib ettearvatavus. Inimese organism töötab kõige paremini, kui seda juhib rutiin.
Kui minna igal õhtul samal kellaajal magama ja ärgata ka hommikuti ühel ja samal ajal, kinnistab organism vastava rütmilise käitumise.
Inimese une ja ärkveloleku tsüklit reguleerib valk nimega PER. Valgu tase tõuseb ja langeb iga päev; selle tippmäär ilmneb õhtul ja miinimum öösel.
Kui PER-i tase on madal, langeb vererõhk, pulss aeglustub ja mõtlemine hägustub. Inimene muutub uniseks.
Igal päeval samal ajal ärgates õpib organism selgeks, et PER-i tasemeid tuleb äratuskella helisemise ajaks tõsta. Umbes tund aega enne äratust hakkavad tõusma nii PER-i tase kui ka kehatemperatuur ja vererõhk.
Ärkamisega kaasnevaks stressiks valmistudes vallandab organism hulga stressihormoone nagu kortisool. Nende muutuste mõjul muutub uni järk järgult üha kergemaks.
Pange tähele — inimestel, kes enamasti enne äratuskellahelinat üles ei ärka, on tõenäoliselt unevaegus või pole nende magamisharjumused piisavalt regulaarsed.
Organismi sisemise kella võib kiiresti segadusse ajada ka see, kui ärgata tööpäevadel ühel, nädalavahetuseti aga teisel kellaajal.
Igasuguse järjekindluse puudumisel ei pruugi keha aru saada, millal on õige aeg ärgata, mistõttu tuntakse end äratuskella helisemisel uimase ja pahurana.
Paljud vajutavad sellises olukorras kella "suikumisnuppu", mis äratuse mõned minutid edasi lükkab.
Kuna organism on ärkamise huvides tasapisi tööd teinud, paneb kiire uinak n-ö samad hammasrattad tagurpidi keerlema.
Hormoonid, mis aitavad uinuda, satuvad vastuollu hormoonidega, mis peaksid ärkamisele kaasa aitama; tulemuseks on suurem unisus, mis "suikumisnupu" iga vajutusega süveneb.
