Linnavalitsejate palee varemete väljakaevamisel leidsid teadlased veinikeldri, mille vanus ja suurus tõi üllatusi, vahendavad ERR teadusuudised väljaannet Phys.org.

Esialgu tuli paleest päevavalgele enam kui poole meetri kõrgune joogikann. Sealt edasi leidsid arheoloogid järgemööda kokku 40 kannu, mida hoiti 4,5m laias ja 7,6m pikas ruumis. Teadlaste sõnul on leid nii oma mõõtudelt kui vanuselt silmpaistev.

40 kannu mahutavad hinnanguliselt 2000 liitrit veini. Tänapäevastesse pudelitesse ümber mõõdetuna vastaks see ligi 3000le punase ja valge veini pudelile.

Teadlaste sõnul asus veinikeldri lähinaabuses suur hall, kus leidsid kunagi aset uhked banketid, millel osales nii kohalik eliit kui ka välismaised külalised. Tarbiti ohtralt kitseliha ja veini.

Nii keldri kui peaohalli võis hävitada teadlaste hinnangul maavärin, mis kattis kogu varanduse paksu ehituskivide, tolmu ja krohvipuru kihiga.

See, et tegemist on just veinikeldriga, polnud teadlastele sugugi kohe selge. Tõde tuli päevavalgele pärast kannujäänuste analüüsi, mille käigus olid teravdatud tähelepanu all just nõudel leiduvad orgaanilised jäägid. Analüüsidest slegus, et tegu on just iidsel veinivalmistamisel kasutatud ainetega: mesi, kaneelikoor, kadakamarjad ja vaigud. Retsept vastab paljuski 2000 aastat Egiptuses kasutusel olnud veinide omale.

Nüüd ongi teadlased keskendunud veinide täpse koostise välja uurimisele, et suuta kunagist maitset taasluua. Selleks aastaks on objektil küll töö lõppenud, kuid veel enne lahkumist leiti veinikeldril veel kaks ust. Üks avanes lõunasse, teine läände. Teadlaste hinnangul viisid need järgmistesse laoruumidesse. Seal alustatakse aga väljakaevamisi 2015. aastal.