LÕHNAB VÕLTSINGU JÄRELE: Väidetavad püramiidid Bermuda kolmnurga merepõhjas
Mullu levis pommuudisena, et keegi dr Verlag Meyer (nimi tähendab selgelt mitte isikut, vaid Meyeri kirjastust), olevat leidnud püramiidid Bermuda kolmnurga merepõhjast võetud fotodelt ja teatanud sellest Bahamal peetud pressikonverentsil. Pildimaterjal oli väga udune, koheselt ilmusid ringlusse aga kõikvõimalikud fotod, mida oli töödeldud arvutitega.
New Age meedia, mis läbi aegade panustanud UFO-lugudele ja muudele pigem uskumatutele teooriatele, mullu aga ootas üksmeelselt maailmalõppu, pole kuskile kadunud. Nii on iga komeedi nähtavale ilmudes kohe platsis Nibiru-lood, ja kuna tulnukaid pole ikka veel telefoni otsa saadud, siis elavad jätkuvalt edasi ka lood müstilistest asjadest merepõhjas.
Kas Bemuda kolmnurga püramiididel on rohkem tõepõhja all kui Läänemere ufo-lugudel? Või on nad kõik edasiarendus juba antiikajast peale levivatest Atlantise-legendidest? Müüv kaup...
Kuna Verlag Meyeri nimelist isikut ei paista olemaski olevat, rääkimata sellest, et ta võiks olla okeanograaf ja veel doktorikraadiga, sest tegemist on tõlkimata võetud sõnapaariga mõne saksakeelse raamatu kaanelt, siis tuleb tõsiselt kahelda ka järgmistes lugudes nende püramiidide leidmise kohta. Niisiis, võltsitud allikas ja võltsitud tõendid vihjavad ka võltsitud uudisele.
Nüüd levib järgmine ring uudisest: väidetakse, et keegi Pauline Zalitzki ja tema abikaasa Paul Weinzweig olevat omakorda tõestanud ära püramiidide ja koguni sfinkside olemasolu merepõhjas.
Kas need inimesed ka tegelikult eksisteerivad, on küsitav, sest pole neil internetilehekülgi, ka Facebooki-kontod on anonüümsed, küll on väidetavalt nende firma Advanced Digital Communications sukeldumistele Kuuba vetes viidanud juba 2002. aastal ajakiri National Geographic. Kui National Geographic just reklaamifirma triki orki ei sattunud, sunnib selle ajakirja autoriteet siiski fakti lähemalt uurima.
Niisiis oletame, et Kuuba läänepoolseima tipu, Guanahacabibesi poolsaare otsas, on kuskil 750 meetri sügavusel uppunud linn. Bermuda kolmnurka see ala kohe kuidagi ei mahu. Ja 2002. aasta legend on nüüd leidnud uue kesta, seostatuna sama väljamõeldud dr Meyeriga.
Järgnenud 11 aasta jooksul pole keegi teine seda kohta lähemalt uurinud (kui üldse keegi on seal käinudki, sest kui juba võltsinguteks läks, siis kes ütleb, kus need otsa saavad), kõik "analüüs" on tehtud vaid Weinzweigi ja Zalitzki väidetavalt edastatud videomaterjali peal. Mõisted "gigantlik" ja "linn" ei kannata kriitikat, küsimus on üldse, kas merepõhja udustel kaadritel on võimalik midagi täpsemalt välja lugeda.
Fotomaterjal, mida nüüd veel levitatakse, viitaks nagu seal, 600 kuni 750 meetri sügavusel, peaks olema sama valge kui mõne hästi valgustatud akvaariumi põhjas. Mis sunnib jälle küsima, kas tegemist on võltsitud fotomaterjaliga.
Ja kuigi keegi pole isegi lähemaid pinnaseproove võtnud, levitatakse versiooni, nagu see iidne linn Kuuba läänetipus oleks võinud uppuda millalgi viimase jääaja lõpus (kui Ameerikas isegi inimasustust veel ei olnud). Võimalik, et tõesti on maavärinas jupike Kuubat mere alla vajunud, aga linnadest sel ajal ei anna küll rääkida. Aga nüüd rutatakse kohe järeldama, et see kinnitavat täielikult Atlantise legendi.
Ei kinnita. Platon nimelt oma ainsas viites Atlantisele selgitas, et see olevat asunud otse Heraklese sammaste (ehk siis Gibraltari) taga. Muid tõendeid, et Atlantis üldse oleks eksisteerinud, siiani ei ole.
Ja kõige küsitavam väide ilmneb nüüd, kuna keegi "ajakirjanik Luis Mariano Fernandez" väidab oma blogis, et selle paiga uurimisele olevat lõpu teinud "kurjad ameeriklased" Kuuba raketikriisi järel 1962. Kuuba kaudu on juba KGB hiilgepäevist alates liikvele lastud terve rida libauudiseid, millega on kerge USA-s vandenõude paranoiat külvata. Ainus tõend Pauline Zalitzki olemasolu kohta ilmnebki intervjuus, mille Fernandez temaga väidetavalt teinud. Tegemist olevat kanadalannaga, kes elavat Kuubas. Ja fotod ei tõesta just midagi. Võib vaid oletada, et piltidel olev isik ka tegelikult kannab temale omistatavat nime.
