Iisraelis leiti muinaslinna alt veelgi vanema linna varemed

Gezer oli kaananlaste linn, mille vähemalt piibli järgi olevat Egiptuse vaarao pulmakingina Juuda kuningale Saalomonile andnud. Õitses see linn 10. kuni 8. sajandini eKr. Nüüd sattusid arheoloogid selle linna kohal kaevates aga veelgi vanema, 14. sajandist eKr pärineva linna varemetele.

Põlenud varemed, kokku varisenud mudatellised, purustatud vilistite keraamika, skarabeusekujuline amulett Egiptuse vaaraolt Amenhoteb III (valitses 14. sajandil eKr), jne. Linna all avastati aga ulatuslik veetorude võrgustik, mis pidi tagama linna veevarustuse ka piiramise ajal. Märgid viitavad, et see linn seal oli põhjalikult hävitatud, hiljem teine linn peale ehitatud, kuigi on võimalik, et ka varasem linn kandis siiski sama nime.

Kaananlaste (semiitlik rahvastik Lähis-Idas enne juutide sisserändu) linn Gezer asus strateegilisel kaubateel (Via Maris), mis ühendas Egiptust Süüria, Anatoolia ja Mesopotaamiaga. Nägi Gezer aga kaananlaste asustust, egiptlaste võimu, vilistite sissetungi, nähtavasti vahele jäi ka juutide võim, kuni saabus Assüüria vallutus.

Wikipedia andmetel asus lähedal asunud koobastes juba 4. aastatuhandel eKr kiviaegne asula, varasel pronksiajal kerkis ka kindlustamata asula, mis kas hävitati või jäeti maha 3. aastatuhande keskel.

Keskmisel pronksiajal (2. aastatuhande alguses) ehitati aga sinna juba suur, müüridega kaitstud linn. Seal asus ka kohaliku pühamuna kümnest megaliidist koosnev kivisammaste - steelide rida, mis oli suunatud põhjast lõunasse, kõrgeim steelidest oli kolmemeetrine, ja nende vahele mahtus altarilaadne struktuur.

Kaananlaste varasem linn on ilmselt hävinenud Egiptuse vaarao Thutmosis III sõjakäikude ajal, kuna seda linna mainitakse vallutatud linnana Karnaki templis asuval võidutahvlil, ka on 14. sajandist eKr pärit rida kirju, nn Tell Amarna kirjad, kus Gezeri kuningad vandusid truudust Egiptuse vaaraole.  Veel 13. sajandil on Gezerit mainitud ka Merneptah võidusambal.

Hiljem elasid selle linna kohal nähtavasti segamini vilistid ja kaananlased, ja on võimalik, et seda on mainitud ka 8. sajandil eKr Nimrudis Assüüria kuninga Tiglath-Pileser III palee seintel.

Aga linna lõplik allakäik oli alanud. Roomlaste ajal oli see juba hävinenud.

Ja siis tuli ristisõdade aeg, kus 1177. aastal (m.a.j) löödi just Gezeri varemete lähistel Montgisardi lahingut ristisõdijate ja Saladini vahel.