IT-proffide peavalu: pornot vahtivad firmajuhid toovad viiruse majja

Üllatavalt suur hulk firmade IT-hooldusega tegelevatest proffidest on silmitsi raske probleemiga. Kuidas takistada firma juhtidel pornosaitide külastamist? USA-s ThreatTrack Security läbiviidud küsitlusest ilmnes, et koguni 40 protsenti sealsetest IT-töötajaist on olnud sunnitud puhastama ülemuste arvuteid viirustest, mis sisenenud arvutitesse pornosaitida vaatamisel, vahendas CNN.

Teadlikkus virusteohust on viimaste aastatega järjest kasvanud, avatud kontorid on ka teinud ebamugavamaks töö ajal pornosaitide külastamise, aga just bosside halbadest harjumustest on raske lahti saada. Alluvate hirm karistuse ees, kui nende seadmed firma arvutivõrgu haavatavaks teevad, on jätkuvalt olemas, aga ilmneb, et üha tõsisemaks turvariskiks on just firmade juhid, sest neid ei kontrolli peaaegu keegi.

Kust siis viirus tööarvutisse tuleb?

• 56 protsenti sai pahavara arvutisse, klõpsates halvale lingile või langedes phishing-maili õnge
• 47 protsenti ühendas nakatatud seadme, nagu mälupulga või nutitelefoni, oma arvuti külge
• 45 protsendil juhtudest tuli viirus arvutisse, kui lubati oma pereliikmetel firma arvuteid kasutada
• 33 protsenti installis arvutisse pahatahtliku äpi

Üha kasvavamaks probleemiks on see, et töötajad on palju hooletumad oma iPhone'ide ja Androidide kui arvutite kasutamisel, ja nii tulevad viirused sisse "tagaukse" ehk nutiseadmete kaudu. Ja kuna üha enam firmasid on võtnud kasutusele "too oma seade kaasa" (BYOD) poliitika, siis pole enam keskset kontrolli firma arvutivõrgus olevate seadmete üle. Praeguse seisuga kasutab 36 protsenti firmadest BYOD-poliitikat, kinnitavad Cisco ja British telecom BT oma raportis.

Ilmneb ka, et koguni 57 protsenti IT-meestest (või naistest) on jätnud saladusse selle, kui on ilmnenud, et nende arvutivõrku on väljast sisse häkitud. Ja mida suurem firma, seda enam kinnimätsimist on. Firmades, mille kulutused IT-le jäävad poole miljoni ja kümne miljoni dollari vahele aastas, vaikiti maha koguni 76 protsenti sissemurdmistest. Firmade hirm klientide usalduse kaotamise ees on lihtsalt niivõrd suur.

Kuni selle piirini, sest neist veel suurematel firmadel (IT kulud üle kümne miljoni dollari aastas)  varjamisvajadus vähenes järsult - vaid 37,5 protsenti häkkerirünnakutest jäeti oma teada.