Hinnavõrdlus Tallinnale: Marmaray tunnel, 13,6 kilomeetrit 3,3 miljardi euro eest

Kaks võimalust, kas on Türgi ehitajad liiga kallid (andke andeks, ei usu), või on Tallinn-Helsingi tunneli maksumuseks pakutav 3-4 miljardit eurot naeruväärselt väikeseks valetatud summa.

Türklased panid nimelt just sellise summa, 3,3 miljardit eurot projekti alla, millega valmis kokku 13,6-kilomeetrine tunnel Bosporuse väina alla, millest mere all on vaid 1,4 kilomeetrit. Tallinna ja Helsingi vahele unistatav tunnel oleks aga 70-85 kilomeetrit pikk, millest 50-70 kilomeetrit kulgeks mere all. Kes tahab, võib korrutustehet ise üritada.

Marmaray tunneliprojekt jõudis ehitusjärku üheksa ja pool aastat tagasi, ja kuigi mitmed ajalooliste laevavrakkide leiud ja muud tõrked tagasid ka projekti venimise, jõuti lõpuks ajaloolise avamiseni teisipäeval. Muide, selle tunneli rajamisel leiti üles ka 4. sajandi Bütsantsi Eleutheriose sadam.

Türklaste tunnel ehk ei saanudki nii suurt meediatähelepanu kui Inglise-Prantsuse 50,5-kilomeetrise Eurotunneli valmimine 1994. aastal, aga ajalooline tähendus on isegi suurem. Briti kanali tunnel ühendab vaid kaht riiki, Marmaray aga kahte maailmajagu. Algselt pidi ta küll valmima 2009, aga kes veel mäletab, siis sel ajal tuli lisaks peale üleilmne majanduskrahh.

Bosporuse väin oli kahtlematult probleemiks juba kaugel minevikus maismaad pidi Euroopast Aasiasse või vastupidi liikuda üritanutele. Logistiline probleem, kuigi ajuti ka kaitsekraav bütsantslastele, Euroopa vallutamist takistav veeriba Osmani-türklastele, nüüd aga Türgi riiki ühendada aitav transporditunnel selle veeriba alt läbi.

Tänapäeva Türgi üritab olla euroopalik, läänemaiselt jõukas riik. Peaminister Recep Tayyip Erdogan sai end tunneli avamisel ka rongijuhina tunda:

Marmaray tunnel

• Ühendab Istanbuli Fatih linnaosa Üsküdariga
• Ehitustööd: 9. mai 2004-29. oktoober 2013, lõplik valmimine 2015
• Ehitajaks Jaapani-Türgi konsortsium, Taisei Corporationi juhtimisel
• Pikkus 13,6 km, sellest vee all 1,4 km
• 11 toru, pikkusega 98,5 kuni 135 m ühendati merepõhjas 60 meetri sügavusel, ja kaeti 4,6 meetri pinnasega
• Eriline tulekindel betoon töötati välja Norras
• Kaks ühe raudteereaga tunnelit, rööpalaiusega 1435 mm
• Rongide liikumiskiirus 45 km/h, maksimaalselt 100 km/h
• Kavandatud läbilaskevõime 75 000 reisijat tunnis
• 34 rongi 10 vaguniga ja 20 rongi viie vaguniga, vagunite ehitajaks Hyundai Rotem
• Rongid saavad turvaliselt liikuda kaheminutilise intervalliga, tunneli läbimisele kulus avamisel 19 minutit
• Tunnel asub vaid 18 kilomeetri kaugusel Põhja-Anatoolia murrangujoonest, mis on  maavärinaohtlik ala, kuid tunnel on tehtud võimalikult vettpidav