Ettepanek: toorium peaks tuumajaamadest palju ohtlikuma uraani välja tõrjuma

Kunagine Rootsi välisminister ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juht Hans Blix propageerib radioaktiivse tooriumi kasutuselevõttu tuumajaamades, kuna see olevat tunduvalt turvalisem tooraine kui uraan.

Teiseks argumendiks on ka see, et toorium on tuumarelvade väljatöötamiseks vähem sobiv materjal kui uraan. Ka Briti rahvuslik tuumalaboratoorium (NNL) on avalikult soosinud tooriumreaktori väljatöötamist Indias ja testprogrammi Norras.

Norras Haldenis asub OECD tuumakatsetuste keskus sügaval maa-aluses punkris, kus erafirma Thor Energy tegeleb tooriumieksperimentidega. Punkri peal asuv mägi peaks kaitsma ka ümbruskonda võimalike lekete eest. Thor Energy arvates peaks toorium olema uraani asemel kasutatav ka olemasolevates vesijahutusega reaktorites.

Ka Hiinas ollakse juba avastatud tooriumi eeliseid. Indias, kus juba arendatakse tooriumreaktorit, on maailma suurimad tooriumivarud, kuigi tegemist ongi üsna ühtlaselt maailmas levinud loodusliku elemendiga. Mitmed keemilised omadused teevad tooriumist aga reaktorites tõhusama tooraine kui uraan. Lisaks on maailma tooriumivarud uraanivarudest palju suuremad.

Kui uraan kuumeneb üle, tekib ahelreaktsioon, nagu Jaapani Fukushima tuumajaamas, aga tooriumreaktoreid sellised probleemid ei ähvarda, kuna selle reaktsiooni on lihtne välja lülitada, väidab ka CERN. Tooriumijäätmete ohtlik radioaktiivsus peaks aga kaduma juba 400-500 aastaga.

Toorium on keemiline element järjenumbriga 90. Kõik tooriumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on toorium-232, mille poolestusaeg on 14 miljardit aastat. Looduses esinevad ka tooriumi isotoobid massiarvudega 228, 230, 231 ja 234. Omadustelt on toorium aktinoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 11,7 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 1755 Celsiuse kraadi, kirjutab Vikipeedia.

Keskkonnakaitsjad, ka Norra ühing Bellona, siiski nurisevad, et tooriumi propageerimise asemel tasuks keskenduda taastuvate energiaallikate kasutamisele. Samas on ka uraanikaevandajatel maailmas tugev lobitöö ja nemad just konkureerivat elementi näha ei taha. Tooriumi on ka tuumajaamade arendamisel täiesti sihilikult tõrjutud.

Tooriumi esmaavastajaks oli 1828. aastal norralane Morten Thrane Esmark, nime sai see element aga piksejumala Thori järgi.