Tuleb välja, et Gestapo viimane pealik puhkab Berliinis juudi surnuaial

Heinrich Müller sündis 28. aprillil 1900 Münchenis. Juba 19-aastasena läks ta tööle Müncheni politseisse, 1933. aastal leidis aga tasuvama töö Gestapos. 1939. aastal sai ta Gestapo ülemaks. Inimsusvastaseid ja sõjakuritegusid, mida tema juhtimisel toime pandi, ei anna isegi kokku lugeda. Aga seni võis vaid oletada, et ta hukkus mais 1945.

Sõja lõpus oli küll hukkunuid palju rohkem kui hauaplatse, ja nii maetigi paljud berliinlased nimetutesse ühishaudadesse. Ilmneb, et üks peamisi juutide massimõrvade korraldajaid Heinrich Müller leidis viimse puhkepaiga just Berliini juudi surnuaial, avastas kõmuleht Bild.

Johannes Tuchel on 55-aastane politoloog, kes juhib Saksa vastupanumemoriaali, ja tema andmetel Müller sõja lõppu üle ei elanud. "Tema laip maeti 1945. aastal ühishauda juudi kalmistul Berlin-Mittes," väidab Tuchel, tuginedes dokumendile, mille ta arhiivist leidis.

Veel kuuekümnendatelgi levitati legendi, nagu Müller oleks sõja lõpu üle elanud ja varjavat end salanime all kuskil mujal, aga 1961. aastal tema saatust uurinud Lääne-Saksa eriteenistus BND tuvastas, et viimati nähti Müllerit riigikantselei hoones 1. ja 2. mail 1945, pärast Adolf Hitleri surma, seejärel kadus ka Müller jäljetult.

2000. aastal tehti avalikuks USA dokumendid Mülleri otsimise kohta, ka nemad ei olnud leidnud ühtki tõendit, et Müller võiks pärast sõda veel elus olla.

Ühel fotol on 1945. aastal maetute hulgas näha kindralimundris meest, kelle taskust paistis ka töötõend. See peaks olema üsna kindlalt Müller.

Juutide kesknõukogu esimees Saksamaal Dieter Graumann väljendas masendust: "See, et üks brutaalsemaid natsisadiste on juutide kalmistule maetud, on kohutav teadmine, siin on ohvrite mälestust jõhkralt jalge alla tallutud."

1672 rajatud ja 1945 hävinud Berliini vanale juudi surnuaiale on läbi aegade maetud arvatavasti 12 000 inimest.