VIDEO: Küürvaal eksis esmakordselt Inglismaa idarannikule

Küürvaal pole just väga haruldane vaal, ujub ta keskmiselt maha 25 000 kiklomeetrit aastas, toitudes ainult suvel polaarvetes, et seejärel ujuda paljunema troopilisemates vetes. Aga tuleb välja, et Põhjameres, Norfolki esisel pole neid terve kirja pandud ajaloo jooksul kunagi nähtud. Nüüd siis nähti.

Inglise vaalahuvilised said kolmapäeval imetleda majesteetlikku küürvaala, kes oli tulnud pinnale meres Norfolkis asuvate Wintertoni ja Horsey vahel, umbes kahe kilomeetri kaugusel kaldast. Briti eksperdid peavad lausa võimalikuks, et see küürvaal sätib end talvituma kuskile Inglismaa esisele.

Ilmneb, et juba alates 1700. aastast on olemas Norfolki mereimetajate register, mida peab kohalik aktivist Carl Chapman, ja küürvaala selle andmetel kunagi enne Norfolki esisel nähtud ei ole. Norfolki esisel on nähtud varem näiteks ka heeringavaala, kääbusvaala, kašelotti ja tavagrindat.

19. sajandil hoogu saanud röövpüük viis küürvaalade arvukuse vähenemiseni Põhja-Atlandil vaid 700 isendini, kuigi alates nende püügi keelustamisest pool sajandit tagasi on küürvaalade arvukus hakanud ka Atlandil jälle kasvama. Aga neid näeb pigem Gröönimaa rannikul kui Põhja- või Läänemeres.

Küürvaala laul:

Rahvusvahelise vaalapüügikomisjoni arvestuste kohaselt peaks küürvaalu praegu elama lõunapoolkera ookeanides umbes 42 000, Põhja-Vaiksel ookeanil 22 000 ja Põhja-Atlandil 11 600.

Ka Läänemeres on küürvaal harv eksikülaline, kuid 1851. aastal ajas torm Allu saare randa 9,7-meetrise surnud küürvaala. Vaal viidi Tallinna, kus seda raha eest näidati. Hiljem ostis Peterburi Teaduste Akadeemia vaala 850 rubla eest ära. Vaala skelett on seal siiani säilinud, kirjutab Vikipeedia.