Kennedy mõrva puudulikult uuritud lüli, nimega Lee Harvey Oswald

Raamatus peitub tõde. Või teooria. Või järjekordne müüt? Nüüd, kui läheneb USA presidendi John F. Kennedy mõrva 50. aastapäev, lööb USA-s laineid Philip Shenoni raamat, mis omakorda kritiseerib Warreni komisjoni tööd Kennedy mõrva uurimisel. Nimelt jäi uurimata oluline fakt Lee Harvey Oswaldi tegevuses.

Jättes kõrvale terve rida vandenõuteooriaid, mida KGB kaasabil USA meediasse vahetult pärast Kennedy mõrva paisati, on tegemist ikka veel vaielduima kuriteoga ajaloos. Kuid faktiks jääb see, et ametlik uurimus luges saatuslikule päästikule vajutajaks, ehk Kennedy mõrvariks siiski Lee Harvey Oswaldi, kes päev hiljem sobivalt ise teise ilma sattus.

Vaieldud on selle üle, kas kuulid said ikka nii põrgata, nagu nad põrkasid, mõned autorid üritavad väita ka kuulide pärinemist mujalt kui Oswaldi vintpüssist Dallase raamatuhoidla ülemiselt korruselt. Teised teooriad seletavad, et kuulide nii liikumises, nagu Warreni komisjon järeldas, on loogika siiski olemas.

New York Timesi toimetaja Shenon nägi Kennedy mõrva puudutava teose ettevalmistusega vaeva (vaid) viis aastat, olles saanud idee ühelt advokaadilt, kes talle toimetusse helistas. See advokaaat oli omal ajal töötanud koos Warreni komisjoniga ja omas ka sealset taustainfot. Ja nüüd järjekordse telliskivina ilmunud, Shenoni kirjutatud "Kennedy mõrva salatud ajalugu" paisus iga vihjet edasi arendades.

Kõik kaheksa Warreni komisjoni liiget on juba surnud, ning nende tegevust on lihtne kritiseerida, ilma, et keegi asjaosaline saaks müüte ümber lükata. Nagu üks nende kaastöötaja meenutab, tuli juba komisjoni tegevuse ajal igasuguseid vihjeid ja nad pidid rääkima isegi isikuga, kes väitis, et kogu tõde mõrva kohta olevat peidetud paberilehel kuskile Šveitsi kaljurünka alla.

Iga vihjet polnud isegi võimalik uurida. Kuid ajal, mil polnud veel aastatki möödas suurema tuumasõja ärahoidmisest Kuuba kriisis, oli mõni vihje siiski tulisem kui teine.

Warreni komisjon tahtis selgitada, kas mõrv oli vandenõu, või tegutses Oswald tõesti üksinda. Komisjon ja tema abilised töötasid väsimuse piirini, aga ka nende raport jättis lahtisi otsi, mille vahele on lihtne igasuguseid vandenõuteooriaid vahele toppida.

FBI ja CIA ei olnud just kõige vastutulelikumad abilised, väidetavalt olevat nad lausa tõendeid hävitanud. Üks oluline detail, mis uurimata jäeti, oli Lee Harvey Oswaldi visiit Mexico Citys asuvasse Nõukogude saatkonda kaks kuud enne Kennedy tulistamist. Väidetavalt olevat Oswald taotlenud viisat N Liitu sõita.

Ka Shenon külvab rohkem väiteid kui tõendeid. Ja nüüd üritab ta veel tuua mängu Mehhiko vasakpoolseid. Shenon süüdistab Warreni komisjoni, et uurimata jäeti Oswaldi kontakt Mehhikos asunud Kuuba ja Nõukogude saatkondadega, paar kuud enne saatuslikku 23. novembrit 1963 Dallases. Shenon väidab, et FBI ja CIA tegid kõik võimaliku, et peita, mida nad varem Oswaldist teadsid.

Oswald oli hüpanud N Liitu oktoobris 1959, sealt aga USA-sse naasnud juunis 1962. KGB valvas ja töötles teda kogu seal oldud aja, kuigi näiliselt pandigi ta tööle Minskis asuvas elektroonikatehases. Ja just KGB inimesed on ka avaldanud detailse ülevaate, mida Oswald väidetavalt tegi või ei teinud N Liidus. Kas ka tõese?

Warreni komisjon leidis tõendeid, et Oswald ostis Kennedy mõrval kasutatud relvad juba märtsis 1963, ehk selleks ajaks pidi tal olema plaan tulistamiseks küps. Aga selle asemel, et arutada võimalust, kas KGB andis Mehhikos veel Oswaldile veel viimse hetke juhtnööre, või otsis Oswald vaid põgenemisteed pärast roima, libiseb Shenon nüüd hoopis Mehhiko vasakpoolsete jäljele.

Oswald olevat Kuuba saatkonnas kohtunud kellegi Silvia Duraniga, kellega suhtlus olevat jätkunud ka väljaspool saatkonna ruume ja väidetavalt lausa intiimselt (Oswald oli siiski värskelt abielus venelanna Marina Prussakovaga - toim). Shenon püüab väita, nagu Duran olevat Oswaldi kontaktiks Mehhiko vasakpoolsetega, kes olevat olnud Kennedy vastu (nagu muide ka Kuuba ja N Liidu saatkonnad - toim). 

Tüüpilise vandenõuteooriana püstitab ka Shenon küsimuse, millele ta ei vasta.

Natuke laiemat pilti: Kui Warreni komisjon oleks süüdistanud mõrvas otse N Liidu saatkonda, oleks järgnenud veelgi teravam kriis kui Kuubasse paigutatud tuumarakettide tõttu. Tuumasõja oht sel ajal polnud just nali. Kennedy oli Moskva vihatumaid vaenlasi.