Kadunud tarkus – vereülekandes võib kasutada vereplasma asemel kookosvett!
Kui Teise maailmasõja ajal hakkas sõjaväljal kimbutama intravenoosseks kasutamiseks kõlbuliku füsioloogilise lahuse puudus, avastasid inglise arstid abivahendi kõige ootamatumast kohast: noorte, tooreste kookospähklite sisemusest.
Kookospähkli õõnsuses leiduv vedelik, nn kookospiim või kookosvesi, on füsioloogilisele lahusele üllatavalt hea aseaine, kuna sarnaneb peaaegu üks ühele inimese vereplasmaga.
See on toitev ja steriilne ning sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraale ja aminohappeid.
Pärast sõja lõppu arstid kookospiima kasutamisest suuresti loobusid. Esiteks polnud füsioloogilisest lahusest enam puudust ning samuti oldi hakatud muret tundma kookosvee kõrge kaltsiumi- ja kaaliumisisalduse pärast.
Arvati, et kookosvedeliku ülekandmine veeni võib kõigutada organismi soolsustasakaalu ja seetõttu täiendavaid komplikatsioone tekitada.
1999. aastal inimestest ja koertest katsealuste peal läbi viidud uurimus näitas, et kookosvesi tõstab tõepoolest patsientide vere kaltsiumi- ja kaaliumitasemeid, kuid see mõju osutus lühiajaliseks ega toonud kaasa vere soolsuse langust.
