Valguse liikumiskiirus on lõplik. See võimaldab heita pilgu juba miljardeid aastaid tagasi aset leidnud sündmustele ning saada seeläbi aimu universumi nooruspäevist. Teleskoopide poolt nähtava valguse Maa suunas teele saatmise aega ja seda teinud objekti kaugust on võimalik hinnata punanihkeks kutsutava nähtuse alusel. Universumi paisumise tõttu muutub valguse lainepikkus oma teekonna vältel üha pikemaks ja punakamaks. Valgusosakeste algne lainepikkus on neid kiiranud vesiniku aatomite valguse uurimise läbi juba aastakümneid teada olnud, misläbi on võimalik nihet täpselt kindlaks teha

Üha kaugemate galaktikate leidmine on aga paraku aeglustunud. Valguse lainepikkus on juba liialt välja veninud, et tavalised nähtava valguse spektriosas töötavad teleskoobid Hubble'i kosmoseteleskoobi poolt leitud võimalike uute kandidaate olemasolu kontrollida suudaks. Appi tulevad uue põlvkonna infrapunakaamerad, nagu Kecki observatooriumis asuv MOSFIRE.
Loe edasi ERR teadusuudistest