Neid on peetud mustlasteks, eriti alates sellest, kui mandri-Euroopa selle India subkontinendilt välja kihutatud rahvakilluga tutvust tegi, aga Iirimaale pole nad tulnud ei Indiast ega Egiptusest (mida nimi gypsy ekslikult ju tähendas), nad on juurtelt olnud kogu aeg Iirimaas kinni, kuigi nad eelistavadki pidevalt ringi rännata, kõneldes tänapäeval inglise, kohati ka oma shelta keelt.
Kahel Iirimaal elab kokku umbes 25 000 rändlejat, Suurbritannias (kus alles 2011. aastal hakati neid mustlastest eristama) enam kui 15 000, teisel pool Atlandi ookeani veel 10 000 kuni 40 000. Nii nagu mustlasi Euroopas, on ka Iirimaa rändlejaid teatud elukutselt tinutajate-katelseppadena, mis kunagi võis ehk tähistada ka oskustöölisi, uuemal ajal pigem vusserdajaid. Aga see on ilmselgelt halvustav termin.
An Lucht Siúil iiri keeles tähistab jalutavaid inimesi, ja nii liigubki see inimrühm pidevalt ringi, uuemal ajal küll pannes oma rändlaagreid püsti pigem linnades. 41 protsenti rändlejatest on vanuselt alla 14 eluaasta, 49 protsenti alla 17 aasta, meenutades demograafiliselt tõesti pigem Aasia rahvaid.
Kuna see inimrühm pole jätnud endast eriti kirjalikke materjale, siis on ka rändlejate minevikust vähe teada, geneetikud ütlevad, et paiksemast rahvastikust Iirimaal on rändlejad eraldunud umbes tuhat aastat tagasi, ehk enne kui mustlased alles esimest korda idast Bütsantsi aladele jõudma hakkasid. Ja on ka rändlejate suguvõsasid, kes on rändleva kombestiku omaks võtnud üsna uuel ajal.
Mõned allikad süüdistavad rändlejate kui inimrühma ilmumises hoopis 17. sajandil Iirimaad rüüstamas käinud Oliver Cromwelli, teised koguni 1840. aastate näljahäda, mis inimestel katuse pea kohalt või toidu laualt võttis. Igatahes juba 12. sajandi allikates viidatakse katelseppadele, kui erilisele etnilisele grupile Iirimaal. Rändlejate keeltest shelta on olnud kõneldav hiljemalt 18. sajandil, uuem keel cant on aga segu sheltast ja inglise keelest.
Usuliselt on ka rändlejad katoliiklased, kuid eriti suurt huvi tunnevad nad tervendamisvõtete vastu, nende kombestikku suunab aga oma eetikakoodeks. Paljud rändlejategi lapsed (nagu mustlaste lapsedki) jätavad aga enneaegselt kooli pooleli, et rändlemist jätkata. Ka rändlejate tervis kannatab seetõttu palju, keskmine eluiga on 39 aastat, kui iirlastel tervikuna 80,19 aastat. Sündimus on sellel etnilisel rühmal aga kõrgeim Euroopas. Ka rändlejad abielluvad noorelt, 16-19 aastaselt.
Ja kuna rändlejad tunnevad end tagakiusatute või diskrimineerituna, on ka neil selge konflikt ühiskonnaga olemas. Nagu mustlastelgi, on ka Iiri rändlejatel suur huvi hobusekasvatuse vastu, aga enamasti pole neil võimalik tuvastada mingit regulaarset sissetulekut.
Sarnaseid, kuigi selgelt kohaliku päritoluga, rändlejarühmi on näha ka Norras, Šotimaal ja Šveitsis (koos Saksamaaga) ja Hispaanias.
Iirimaal on olemas ka mustlaste - romade kogukond, mis on uuemal ajal Rumeeniast sisse rännanud, 2005. aastal oli neid umbes 3000, kuigi uuemal ajal võib neid olla juba tunduvalt rohkem.
