Biszkule süüdistuse esitamine sai võimalikuks tänu seadusele, mis sätestab, et sõjakuriteod ja kuriteod inimsuse vastu ei aegu, vahendab Reuters.

2011. aastal peaminister Viktor Orbáni juhitud valitseva erakonna Fidesz poolt läbi surutud seadus võimaldab süüdistuste esitamist kommunistliku diktatuuri ajal toime pandud kuritegude eest.

Budapesti prokuratuur teatas, et 92-aastasele Biszkule esitati süüdistus tema tegevuse eest kommunistliku partei komitees, mis oli seotud tsiviilisikute tulistamiseks käsu andmisega meeleavaldustel Budapestis ja Salgótarjánis 1956. aasta detsembris.

Maksimaalne karistus sõjakuritegude eest, millele Biszku on prokuratuuri väitel õhutanud, on eluaegne vangistus.

Eelmisel aastal vahistatud Biszkut süüdistatakse ka laskemoona ebaseaduslikus omamises, mis leiti tema kodust läbiotsimisel 2012. aasta septembris.

1956. aastal toimus Ungaris üldrahvuslik ülestõus Nõukogude Liidu toetatud valitsuse vastu, mis aga suruti Nõukogude vägede toetusel veriselt maha. Selle käigus tapeti või vangistati suur hulk tsiviilisikuid. Ülestõusu juhtfiguur Imre Nagy hukati riigireetmise eest 1958. aastal.

Ida-Ungari linnas Salgótarjánis lasti maha 46 inimest, sealhulgas naised ja lapsed, teatas prokuratuur.

Aastatel 1957-1961 oli Biszku Ungari siseminister.