Ja no kui mõni murrabki, siis mida ta minu eelmise suve puhkusepiltide või eestikeelsete tööalaste e-kirjadega ikka peale hakkab, ütlevad nad.

Tegelikult on see vale. Muidugi ei huvita ühte keskmist kaugelt maalt pärit häkkerit sinu puhkusefotod või üldjuhul ka e-kirjad kolleegidele ja klientidele (kui sa just ei tööta mõnes firmas, kus on globaalseid konkurente huvitavat infot). Aga meist igaühe arvutis on päris palju sellist, mille nimel häkkerid on valmis sinna sisse murdma.

Esiteks arvuti ise. Suuri küberrünnakuid saadavad tänapäeval tihti korda kuni sadadest tuhandetest arvutitest koosnevad võrgustikud ehk botnetid.

Ja kust need arvutid sinna saadakse? Valdav enamus neist ongi tavaliste kasutajate arvutid, mis on spetsiaalsete programmide abil orjastatud. Just nende kasutajate, kes on leidnud, et nende arvutisse pole mõtet sisse murda, sest sealt pole midagi võtta.

Nad ei tahagi sealt midagi võtta, nad tahavad sinna midagi panna, mis paneb sinu arvuti osalema kuritegelikes aktsioonides. Need programmid aga sokutatakse arvutisse just läbi kahtlaste veebilehekülgede ja programmide, mida pahaaimamatu kasutaja alla tõmbab ja käivitab.

Peale su arvuti orjastamise huvitavad kurjategijaid siiski ka mõned sinu andmed. Näiteks Facebooki ja Gmaili paroolid, sest nii saab sinu konto alt hakata teistele spämmi laiali saatma.

Ja krediitkaardinumbrid, sest need pakendatakse tuhandete kaupa kokku ja müüakse kurjategijate salajastes foorumites teistele kurjategijatele maha nagu su autost virutatud raadio ja mobiiltelefon.

See kõik ei tähenda nüüd, et interneti kasutamine on ülimalt ohtlik ja parem oleks sellest üldse loobuda. Muidugi mitte. See tähendab hoopis, et sellel, kui arvutispetsialistid turvalisusest räägivad, on oma sügav mõte sees ning igaühe meie arvutist on midagi varastada.

Just seetõttu tulebki viirusetõrjesse, tarkvarauuendustesse ja üleüldisele internetis hoolikalt käitumisele tähelepanu pöörata.

Vaata ka www.netissündinud.ee – Vaata Maailma Sihtastuse projekt "Teater Internetist", mille viivad koostöös ellu BCS Koolitus ja VAT Teater.

Projekti kaasrahastavad Euroopa Regionaalfond, Swedbank, BCS ja F-Secure. Nõuga on toeks Politsei- ja Piirivalveamet ning Lastekaitse Liit.

Projekti raames etendub üle Eesti 30 korral ligi 9000 noorele lavastus "Netis sündinud" – lugu armastusest, sõprusest ja mõistmisest, kuid ka uljusest, üksindusest, valedest ja lihtsameelsusest noorte maailmas, kus online on igapäevaelu normiks ning võimalusi ohtudega võrdselt.