Aškenazi juudid osutuvad emaliini pidi põlisteks eurooplasteks

Aškenazi juute on traditsiooniliselt arvatud põlvnevat iidsetest iisraeli hõimudest. Üleeile ajakirjas Nature Communications ilmunud uurimuse kohaselt põlvneb enamik aškenazi juute aga hoopis eurooplastest.  Vahendab The Scientist.

Ehkki judaismi-usund sai alguse Lähis-Idas ja levinud uskumuse kohaselt on aškenazi juudid just tolle piirkonna muistsete hõimude otsesed järeltulijad, annavad alati ainult emalt lapsele pärandatava mitokondrilise DNA värskeimad analüüsid mõista, et nüüdisaegsete aškenazi juutide esiemad pöördusid umbes 2000 aasta eest judaismi Vahemere regiooni põhjapiirkonnas, hiljem ka Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uued avastused on vastuolus varasemate väidetega, nagu pärineksid aškenazide mitokondri-liinid Lähis-Idast või massilistest judaismi-pöördumistest, mis leidsid aset Kasaari kuningriigis, 7.–11. sajandil Põhja-Kaukasuses asunud impeeriumis, mille juhid võtsid omaks juudiusu.

“Me leidsime, et suurem osa emapoolseid põlvnemisliine ei ulatu tagasi ei Kaukasuse põhjapiirkonda, mis viitaks Kasaaria kunagistele kodanikele, ega ka Lähis-Idasse. Enamik neist pärineb hoopiski Euroopast,” kommenteeris uurimuse kaasautor, Ühendkuningriigi Huddersfieldi ülikooli arheogeneetik Martin Richards.

Nüüdisajal moodustavad aškenazid juutide enamuse; nende lähiajaloolised juured on Kesk- ja Ida-Euroopas. Varasemad teadusuuringud on näidanud, et tervelt 40 protsenti aškenazi juutide mitokondrilise DNA varieeruvusest johtub ainult neljast mitokondri-tüübist, mille on järeltulevatele põlvedele pärandanud neli ema. Mõned teadlased on avaldanud tõendeid selle kohta, et kõik neli aškenazidele tüüpilist mitokondri-liini pärinevad Lähis-Idast.

Selleks, et aškenazi juutide emaliine põhjalikumalt uurida, analüüsisid Richards ja kolleegid Lähis-Idas, Euroopas ja Kaukasuses elavate juutide ja mittejuutide mitokondrilisi genoomijadasid. Analüüside tulemuste põhjal jõudis töörühm järeldusele, et erinevalt paljudest meessoost aškenazi juutidest, kelle Y-kromosoomide DNA viitab tõenäolisele pärinemisele Lähis-Idast, elasid aškenazi naisliini kõugud ilmselt hoopis Euroopas.

Täpsemalt avastasid uurijad, et kõiki nelja peamist muistset aškenazi mitokondri-tüüpi leidub euroopalikes mitokondri-liinides, mitte aga Lähis-Ida omades. Väiksemate haplogruppide analüüs näitas, et täiendavad 40 protsenti aškenazi juutide mitokondrilisest varieeruvusest on tõenäoliselt samuti Euroopa päritolu.

Ülejäänud variandid paistsid pärinevat Lähis-Idast või oli nende päritolu ebaselge. Autorid nendivad, et mingeid tõendeid, mis kinnitanuks aškenazi juutide põlvnemist Kasaaride riigist, nad ei leidnud.

Ajaloolised tõendid näitavad, et juutide kogukonnad hakkasid Euroopasse levima millalgi antiikajal ning kolisid põhja poole meie ajaarvamise esimesel aastatuhandel, jõudes Reinimaale välja 12. sajandiks. Euroopa kohalikud naised võisid hakata juutide asurkondadega ühinema umbes 2000 aastat tagasi või varemgi, arvavad Richards ja kolleegid, ning aškenazid ise võisid täiendavaid naisjõude “värvata” põhja poole emigreerumise käigus.