Jupiteri-sond asus üritama universumi kiirusrekordit, ent siis ilmnes rike
Ajaloo suurimaks kiiruseks (inimeste valmistatud aparaatidele) peetakse seni 1976. aastal kosmosesondi Helios 2 suhtes Päikesega saavutatud 241 350 km/h, mis lööb ka kõik kiirusrekordid suhtes Maaga. Ja neid rekordeid asus eile ohustama teel Jupiteri suunas Maa orbiidilt viimast kiirendust kogunud kosmosesond Juno.
Paraku on raskusi rekordiületuse fikseerimisega, sest ilmneb, et just kõige kriitilisemal hetkel lülitas aparaat kõik ebaolulised süsteemid välja, ja paarkummend minutit oli aparaat üldse "safe mode" olekus.
Plaanikohaselt oleks aparaat võinud saada kiirendusena Maalt kaasa kiiruse 125 000 km/h (Päikese suhtes võrrelduna 140 000 km/h), ehk oleks ületanud teiste aparaatide kiirusrekordid võrreldes Maaga, kuigi kaks Heliose sondi oleks jäänud siiski veel omaette klassi. Ka välja lülitatuna sai ta ilmselt Maa raskusjõu najal kiirenduse kätte.
Kui Juno kaks aastat tagasi Meelt teele saadeti, ei saanud ta veel piisavalt hoogu, et Jupiterini jõuda, nüüd kasutatakse aga Maalt saadavat linguefekti, et visata aparaat Jupiterini välja. Suure gaasihiiglase orbiidile peaks ta asetuma praeguse seisuga 4. juulil 2016.
Kuigi see, et Juno end ajutiselt uinunud olekusse pani, oli ootamatu, on seletus siiski loogiline. Maa varjutas selleks ajaks aparaadi eest Päikese ja täielikult päikesepaneelide energiast sõltuv aparaat oligi sunnitud end erirežiimile asetama.
Lisaks sellele, et NASA on praegu ka ise "uinunud olekus" - 97 protsenti sealsest personalist on USA eelarvekriisi tõttu sundpuhkusel - kahjustas ka ootamatu väljalülitus plaane tema seadmeid üle kontrollida. Aparaat on läinud maksma 1,1 miljardit dollarit. Jupiterini jõudmiseks peab ta aga läbima 2,8 miljardit kilomeetrit.
NASA kosmosesonde on Jupiterist mööda lennanud ridamisi: Pioneer 10 ja 11, Voyager 1 ja 2, Ulysses, Cassini ja New Horizons, kuid seni ainus aparaat, mis satelliidina Jupiteri orbiidile asunud, oli 1995-2003 kokku 35 tiiru ümber selle planeedi teinud Galileo.
Lisaks Junole on töös veel üks Euroopa-USA ühisprojekt Jupiterini jõudmiseks pärast 2020. aastat, kuid mitmed eurooplastega seotud kavad on ka seisma pandud. Mehitatud lendudest sinna ei tasu isegi fantaseerida.
