Venemaa luureteenistuste arhiivide sisu peetakse tavaliselt salajas 50 aastat ja ka pärast seda on avamiseks vaja eraldi otsust. Soome rahvusarhiiv on teinud juba aastaid koostööd Venemaa arhiivindusvõimudega. Eelmisel kevadel osales arhiivide koostööleppe allkirjastamistseremoonial Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB arhiivide ja informatsiooni haldamise eest vastutav kindralleitnat ja ajaloolane Vassili Hristoforov, kes tõi Soome rahvusarhiivi rahvale meelepäraseid uudiseid, vahendab YLE Uutiset.

„Vene riigiduuma delegatsiooni kuulunud Hristoforov ütles, et lepe avab võimalusi koostööks ka FSB arhiiviga,“ ütles Soome rahvusarhiivi peadirektor Jussi Nuorteva YLE-le.

Viimastel nädalatel on Soome rahvusarhiivi töötajad pidanud läbirääkimisi otse FSB arhiiviga ja arutanud küsimusi, millest Soome uurijad oleksid huvitatud. Nuorteva ütles, et praegusel hetkel kavatsetakse keskenduda Stalini surma järgsetele aastatele 1953-1956. Siis sai Soome tagasi Porkkala poolsaare, Kekkonen tõusis presidendiks ja ametiühingute keskliit (SAK) korraldas ajaloolise üldstreigi. Nõukogude Liit surus samal ajal maha Ungari ülestõusu ja Suessi kriis teravdas suurriikide suhteid.

Kõiki neid sündmusi ja soomlaste reaktsioone nendele jälgis KGB. Seni on vaid vähesed väljastpoolt tulnud pääsenud KGB hinnangutega tutvuma.

Ungari uurijad on juba teinud FSB arhiiviga koostööd 1956. aasta rahvaülestõusu uurides. Soome rahvusarhiivis tõlgendatakse seda nii, et Venemaal ollakse jälle valmis rääkima keerulistest ajalooküsimustest.

Turu ülikooli poliitilise ajaloo professor Kimmo Rentola tuletas meelde, et juba varem on teada, et KGB sekkus aktiivselt muu hulgas Soome presidendivalimistesse. Näiteks Soomes diplomaadi ja KGB peamehena tegutsenud Viktor Vladimirov kirjutab oma mälestustes, kuidas Porkkala tagastamisega taheti mängida presidendivalimistel lisapunkte Kekkonenile.

Palju huvi pakkuvate aastate arhiive on siiski alles luku taga. Soomes on pööratud palju tähelepanu Ida-Saksa luureteenistuse Stasi tegevusele. Uurijad ja ajakirjanikud on korduvalt nõudnud niinimetatud Tiitineni nimekirja avaldamist.

Nii Rentola kui ka Nuorteva rõhutasid, et Stasi oli Soomes KGB-ga võrreldes pisitegija. Soomlasi huvitaks ka informatsioon luureteenistuste tegevuse kohta 1960.-1980. aastate Soomes. Nuorteva hinnangul võib selle kättesaamine võtta veel kaua aega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid