Päev, mil Luna 3 heitis esimese pilgu Kuu varjatud küljele

Oli aasta 1959, inimest veel kosmosesse saata polnud õnnestunud, kuid esimese satelliidi (Sputnik 1) üles saatmisest oli möödas juba kaks aastat, kosmosevõidujooks NSV Liidu ja USA vahel kogus järjest hoogu. 7. oktoobril 1959 õnnestus esimesel Maalt teele saadetud aparaadil pildistada aga Kuu tagakülge.

Teatavasti näeme me Maa peal vaid Kuu üht külge, teine jääb meie silmade eest varjatuks, seda suurem huvi valitses siin selle vastu, mis ikkagi seal varjatud poolel asub.

Luna 3 oli kolmas samanimeline aparaat, mida NSV Liit oli saatnud Kuud uurima, ja kuigi tema edastatud fotod Kuu tagaküljest olidki väga udused, võimaldas ta siiski esmakordselt saada ettekujutuse, et Kuu tagakülg on suhteliselt mägine, võrreldes Maad silmava poolega, kus laavavoolud on tekitanud arvukalt Kuu "meresid".

Luna 3 oli 130 cm pikk silindrikujuline kosmosesond, läbimõõduga 120 cm, mis oli hermeetiliselt suletud ja survestatud 23 kilopaskaliga. Varustatud oli ta kaamerate ja sotoilmutussüsteemiga, raadiosaatja, tagavarapatareide, güroskoopide ja tuulutusavadega, et sisemist temperatuuri kontrolli all hoida.

Kosmosesond möödus Kuu lõunanabast umbes 6200 km kauguselt 6. oktoobril ja järgmise päeva esimeste päikesekiirtega avanes ka võimalus Kuu tagakülge pildistada. Fotod tehti kauguselt 63500 km kuni 66700 km.

Kokku õnnestus siis 40 minutiga teha 29 fotot, ning pildile jäi 70 protsenti Kuu tagaküljest. Maale õnnestus 18. oktoobril edastada aga vaid 17 nõrga kvaliteediga fotot, 22. oktoobril katkes ka aparaadiga igasugune side. Oletatakse, et see kosmosesond põles Maa atmosfääris ära aprillis 1960, aga kindlat teadmist ei ole.