TEADUS ETV-s: Maadeavastuste aeg - eetris pühapäeval
Augustis 1492 läks Hispaaniast merele kolm karavelli, mille juht Christoph Kolumbus lootis läände purjetades jõuda Hiinasse. Teekond kujunes pikemaks kui oodatud ja ka eesmärk - Hiina - jäi saavutamata, küll aga avastati uus maailmajagu – Ameerika.
Veerand sajandit pärast Kolumbuse avastust naelutas aga Martin Luther Wittenbergis kiriku uksele oma teesid, millega ta protestis katoliku kiriku rahaahnuse ja silmakirjalikkuse vastu. Nii sai alguse kirikulõhe, mille tulemusena sündis Euroopas protestantlik kirik.
Vahendavad ERR teadusuudised
Euroopa seiklejaid aga ahvatlesid Kolumbuse avastatud Uue Maailma rikkused ja nii oli juba 40 aastat hiljem Hispaania valduses tohutud alad Lõuna-Ameerikas. Viimasena alistas Francisco Pizarro vägeva inkade riigi, ehkki tema väesalgas oli kõigest 168 löömameest, kellel aga olid kasutada inkade väest oluliselt tõhusamad relvad. Ja peagi suundusid Hispaaniasse sajad laevad kulla- ja hõbedakoormaga.
Ka Vene tsaar Ivan Julm heietas mõtteid oma riigi laiendamisest ja uutest rikkustest ning saatis ida poole kasakate väesalga eesotsas Jermakiga, ülesandeks hankida Euroopas hinda läinud karusnahku. Ekspansioon Siberis jätkus ja peagi ulatus Venemaa territoorium Vaikse ookeanini. Lääne-Euroopas aga võitlesid Hispaania allakäigu järel kolooniate pärast Holland ja Inglismaa.
Doksarja „Maailma ajalugu“ (History of the World, Inglise 2012) viies osa „Maadeavastuste aeg “ on eetris pühapäeval, 6. oktoobril kell 18.40 ETV's, kordus kolmapäeval, 9. oktoobril kell 15.05.
