Iraagi künka alt kaevates leiti üles iidne kuningalinn
Alguses oli Sumer, siis käisid aga Iraagi aladest üle kõikvõimalikud tuuled ja vallutajad. Linn, nimega Idu, mis valitses ka samanimelist kuningriiki, õitses umbes 3300 kuni 2900 aastat tagasi (ehk siis enne Babüloonia suurvallutajat Nebukadnetsar II). Hiljem aga mattus ta pinna alla.
Pilte sealsetest leidudest vaata:
Koht nimega Tell Qurqur on olnud inimeste elukohaks ligemale 10 000 aastat ja prügist ning pinnasest oli selle keskele kerkinud kümne meetri kõrgune küngas (ehk tell). Arheoloogid Leipzigi ülikoolist võisid olla juba kindlad, et midagi huvitavat nad sealt ka leiavad. Tuli välja, et Assüüria suurvõimuga samaaegselt (või selle vaheaegadel) suutis õitseda ka kuningriik nimega Idu.
Välja kaevatud linnakese keskel asus sfinksikuju, raidkirjaga "Siin asub Ba'auri, Idu maade kuninga palee, tema oli Edima, Idu maade kuninga poeg." Teisalt leiti aga silinder, millel kujutatud meest vibuga, kes põlvitab greifi ees, kõrval on kujutatud veel taevaketast, poolkuud, hommikutähte ja rombi, mis ühendas päikesejumalat, kuujumalat, tähejumalat ja viljakusjumalat.
Ka leiti vihjeid, et lähistel on kunagi asunud Assüüria valitseja Assurnasirpali (valitses 884-859 e.m.a ?) palee. Assüüria oli ilmselt Idu vallutanud ja jälle käest lasknud. Kas Idu langus jääb samasse aega, kui Babüloonia assüürlaste riigi (7. sajandil eKr) hävitas, peab selguma edasistel kaevamistel.
Kaevamiste takistuseks on aga see, et linna katva kultuurikihi peal asub praegune asula, ja nüüd otsitakse kokkulepet Kurdistani võimudega, et saaks kaevamisi jätkata.
Selle künka peal oleva asula põletas küll maha juba Saddam Hussein oma 1987. aasta kampaanias kurdide vastu, ja arheoloogid võisid ka toonast rünnakut nüüd oma leiumaterjaliga kinnitada.
