Võime ka Eesti ajalukku ühe sündmuse juurde kirjutada: vulkaanipurse aastast 1257
Loomulikult ei ole Eesti all ei aktiivset ega kustunud vulkaani, kuid üks vulkaanipurse 1257. aastal pimendas taevast suure osa maakera kohal, ja kui arvestada sellega, et ta jättis jälje Gröönimaa ja Antarktika liustikesse, siis pole kahtlustki, et see vulkaanipurse oli tuntav ka eestlaste aladel.
Teadlased on nüüd veendunud, et nad on leidnud tollase hiigelpurske süüdlase, kuigi Indoneesia Lomboki saarel asunud vulkaanist, nimega Samalas on järgi vaid hiiglaslik kraatrijärv. Varem on vulkaani otsitud Mehhikost, Ecuadorist ja Uus-Meremaalt, aga need ei sobinud geokeemiliste proovide osas.
Ka Euroopa keskaegsed allikad kirjeldavad toona äkitselt jahenenud kliimat, mis tõi kaasa viljaikalduse, 1258. aasta oli aga üldse erakordselt külm. Nagu hiljem on ilmnenud, tabas just 13. sajandi keskpaigas täielik häving ka Lomboki saarel asunud kohalikku kuningriiki.
Ajakirjas PNAS jõudis rahvusvaheline teadlasterühm nüüd järeldusele, et kogu maailma mõjutanud vulkaanipurse pidi aset leidma just Lombokil, vahendab BBC. Vulkaanist pidi olema välja pursanud 40 kuupkilomeetrit kivimeid ja tuhka, mis pidi olema paiskunud 40 kilomeetri kõrgusele, sest muidu pole võimalik seletada, kuidas too pilv tervele maailmale sellist mõju avaldas.
Londonis on just hiljuti järeldatud, et tuhandeid linnaelanikke, kes Inglismaal ühishaudadesse maetud, ühendab arvatavasti just surmaaasta kuskil 1258. aasta paiku, ja kuigi seost kahe sündmuse vahel tõestada on raske, on kuidagi liiga suur kokkusattumus.
Viljaikaldus tähendas tavaliselt just seda, et keset talve saabus nälg.
Ja teadlased on veendunud, et Samalase purse pidi olema vähemalt sama tugev kui Tambora 1815. aasta ja Krakatoa 1883. aasta pursked. Lisaks on üks sama suur purse maailma vapustanud 1809. aastal, aga teadlased pole selle süüdlast vulkaani siiani üles leidnud.
