Stanfordis meisterdatud süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal
Ränikiibid muutuvad üha pisemaks. Tibatillukeste asjade maailmas kaob paljude füüsikaseaduste mõju ja elektronide liikumist hakkavad määrama kvantefektid. Nii võib kätte jõuda hetk, kus räni võimalused on ammendatud. Siis on võimalik kasutada süsiniku nanotorukesi, näitasid USA Stanfordi ülikooli insenerid, kes lõid esimese ainult nanosüsinikust koosneva arvuti.
Nanotorukestest protsessor koosneb sajakonnast transistorist, mis on kokku pandud 20 kuni 200 nanomeetri pikkusest süsiniktorukestest. Protsessor jooksutab lihtsat tarkvara, mis loendab ja sorteerib numbreid ning jälgib tegevusi. Samuti suudab see suhelda välismäluga.
Põhimõtteliselt suudab nanosüsinikust arvuti kõike, mida tema võimsad ränikiipidest sugulased, kuid teeb seda üliaeglaselt. Uurimuse autori Subhasish Mitra sõnul on süsinikarvuti võimekus võrreldav Inteli 4-bitise mikroprotsessoriga, mis tuli müügile 1971. aastal. Nii on uudsel protsessoril veel tublisti arenguruumi, sest midagi nii algelist ei tasu tootmisse lasta.
