Norton I: alt läinud spekulant, kes pidas end Ühendriikide keisriks ja Mehhiko protektoriks
Jaanuaris 1880 oli kogu San Francisco linn leinas. 30 000 elanikku saabus matustele ära saatma isikut, kes võimu küll käes polnud hoidnud, kuid keda suurem osa läänerannikust teadis "ainsa ja tõelise USA keisrina". Norton I oli küll isehakanud isevalitseja, aga ometi oskas meedia ka naljamehest lugu pidada.
Joshua Abraham Norton (sündinud u 1819) oli kuulutanud end 1859. aastal Ühendriikide keisriks Norton I, olles vaevalt kümme aastat varem Lõuna-Aafrikast San Franciscosse elama kolinud.
Kui ta 8. jaanuaril 1880 Vana St. Mary kiriku ees kokku kukkus ja enne haiglasse jõudmist suri, pälvis ta laialdast meediatähelepanu, isegi San Francisco Chronicle avaldas tema surmateate esiküljel, prantsuspärase pealkirjaga "Le Roi est Mort" (e k Kuningas on surnud). "Sellel pimedal ja kuuvabal ööl ... on Norton I, Jumala armust Ühendriikide keiser ja Mehhiko protektor, lahkunud maisest elust." Ja ta pääses ka konkureeriva San Francisco ajalehe The Morning Call esiküljele.
Suurtest tiitlitest hoolimata oli vaesel vanamehel hinge taga vaid viis või kuus dollarit raha, jalutuskeppide kollektsioon, nüri mõõk, mitmeid rõivaesemeid ja peakatteid, ning hunnik "keiserlikke võlakirju", mida ta oli fiktiivse 7% intressiga müünud. Lisaks võltsitud telegramme Venemaa keisrilt ja Prantsuse presidendilt. Nüüd aga pani San Francisco ärimeeste ühendus korjanduse toime ja korraldas "keisrile" tõeliselt keiserliku ärasaatmise, tuues tänavaile iga seitsmenda San Francisco elaniku. Maeti ta vabamüürlaste surnuaiale San Francisco linna loal.
Juba kaheaastaselt oli ta koos vanematega kolinud Inglismaalt Lõuna-Aafrikasse, ning need polnud just vaesed, kui arvestada, et tulevane "keiser" võis 1849. aastal saabuda San Franciscosse aurulaeval Hurlothrumbo, taskus 40 000 dollariline pärandus oma isalt. Norton paistis silma laiahaardelise ärimehena, kuigi kaotas paraku enamiku oma varandusest alt läinud investeeringuga Hiina ja Peruu riisi.
Vahepeal, 1850. aastate keskel, oli ta varandus kerkinud lausa 250 000 dollarini, mis viitab, et ta oli tõesti omas ajas silmapaistev ärimees, et mitte öelda spekulant. Norton kaotas kogu varanduse, kui ostis ära Peruust saabunud riisilaadungi, lootuses hinda üles lüüa, aga siis ilmus kohe mitu järgmist samasugust laevatäit riisiga, ja vilja hind langes järsult. Mees oli rahast lage, otsides, kuigi tulutult abi ka kohtutest, osariigi kõrgeima kohtuni välja.
1858. aastal kuulutas ta end pankrotti ja lahkus mõneks ajaks San Franciscost, et juba naasta solvunud mehena, kes otsustanud asjad oma kätte võtta ja end 17. septembril 1859 USA keisriks kuulutada. Deklaratsioon trükiti ka ära naljana väljaandes San Francisco Bulletin. Ja ka tema 20-aastase "valitsemisaja" muid deklaratsioone võeti pigem huumoriga. Näiteks keelas ta karmi karistuse ähvardusel ära solvava hüüdnime Frisco kasutamise San Francisco kohta.
Teda peeti küll hulluks ja ekstsentrikuks, aga San Francisco asutused, mida ta pidevalt külastas, võtsid tema väljastatud "keiserlikke rahatähti" siiski rõõmuga vastu. Eriti lõid linnas laineid tema keiserlikud korraldused, mis käskisid saata laiali USA kongressi või ehitada sildu ja tunneleid San Francisco lahele. Tema isik on olnud ka prototüübiks Mark Twaini, Robert Louis Stevensoni ja isegi Selma Lagerlöfi ilukirjanduslikele tegelastele. Teda näeme ka Huckleberry Finni seiklustes.
Samas oli ta piisavalt kaugelenägelik "keiser," kuulutades Rahvasteliidu loomist juba ammu enne kui maailmas tõsiselt sellel tasemel koostööst üldse mõelda osati. Ja siis suurte sildade ehitamine, mis tema ideede alusel San Franciscos 20. sajandil hoogu läks.
Kuid mida enam tema läkitusi pilgati, seda solvunum isevalitseja oli. Ta käis pidevalt linnas patrullimas oma sinises, kullast õlakutega mundris, justkui inspekteerides tänavaid ja trammivaguneid ja pidades pikki loenguid kõikvõimalikel teemadel. Kuid kuulsaks sai ta 1870. aastatel sellega, et ajas laiali hiinalinna rüüstama läinud jõugu, asetudes lihtsalt hiinlaste ja selle jõugu vahele ja hakates häälekalt palvust lugema.
Kuigi ta oli juba puruvaene, sai ta ikka einestada linna uhkeimates restoranides, kelle jaoks ta oli justkui klientidemagnet, ühtki kontserti ega etendust ei avatud, ilma et temale oleks reserveeritud koht esireas. Kuid sama tihti nähti teda ka supiköökides koos koertega söömas. Kui ta munder liiga kulunuks muutus, kinkis linn talle uue mundri.
1934. aastal maeti "keiser" veel pidulikult ümber ja nüüd asub ta haual monument kirjaga "Norton I, Ühendriikide keiser ja Mehhiko protektor." Katsed San Francisco lahe sildadele tema nime anda pole küll seni veel vilja kandnud, loeme Wikipedia vahendusel.
