Mida teha, et arvuti üle ei kuumeneks?
Kuid tänases artiklis räägin ma sellisest arvutivaenlasest nagu kuumus. Arvutikomponentide ülekuumenemine toob kaasa nende kiirema kulumise ning arvuti hakkab kehvemini ja aeglasemini töötama, selgitab ajaveeb The Technorat.
Ma räägin, millest tuleneb arvuti ülekuumenemine, millised on moodused arvutiosade jahutamiseks ja kuidas jahutussüsteemi valida.
Iga keha, mis teeb tööd, eraldab soojust, on põhikooli füüsikatunnist kõigile selge. Erandiks pole ka arvutiosad, mis teevad aeg-ajalt väga palju tööd, kuigi kasutajale võib tunduda, et ei toimu midagi erilist.
Arvutiosad eraldavad palju soojust (eelkõige keskprotsessor, toiteplokk, kõvaketas ja videokaart) ning pikemaajalise ja "pingutamist vajava" töö käigus kipuvad need üle kuumenema.
Ülekuumenemine toob kaasa selle, et komponendid kuluvad kiiremini, nende tööviljakus langeb, arvuti võib hakata kehvemini töötama ja kokku jooksma ja arvuti osad võivad lõpuks katki minna.
Kuumenemine ei ole iseenesest tõsiseks probleemiks, seade peabki töötama ja eraldama soojust, mõningatel arvutikomponentidel on teatud temperatuurivahemik, mil nad töötavadki kõige efektiivsemalt. Normist kõrgem või madalam temperatuur teeb arvutiosadele aga "haiget".
Hoidmaks arvutiosi ja korpuse sisemust normaalsel temperatuuril, tuleb arvutit jahutada.
Arvuti jahutamiseks on mitu moodust:
Õhkjahutus
Õhkjahutuse puhul kasutatakse ventilaatoreid ja radiaatoreid, mis viivad üleliigse soojuse komponentidest eemale.
Korpuse külge kinnitatud ventilaatorid imevad külma õhku sisse ja kuuma õhku välja.
Õhkjahutuse puhul on tähtsateks aspektiks õhuvool, see võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivse õhuvoolu puhul imevad ventilaatorid rohkem õhku sisse kui puhutakse õhku korpusest välja, korpuses tekib kõrgem rõhk kui väliskeskkonnas.
Positiivse õhuvoolu puhul imetakse palju külma õhku sisse, mis on iseenesest hea, kuid samas on see halb, kui ventilaatorid ei jõua kogu sissetoodud õhku välja puhuda. Õhk jääb korpusesse ringlema, see hakkab seal kuumenema ning lõpuks pole õhkjahutusest mingit kasu.
Negatiivse õhuvoolu puhul puhutakse korpusest rohkem õhku välja kui seda sisse imetakse. Ühelt poolt on see hea, kuna kogu kuum õhk puhutakse korpusest välja, kuid sellel on oma halb pool, kuna kogu korpust ümbritsevat tolmu tõmmatakse korpuse sisse.
Korpuse jahutust korraldades tehke nii et korpusesse imetakse umbes sama palju õhku sisse kui palju seda sealt välja puhutakse, kuid samas soovitav on, et korpuses oleks natuke negatiivset õhuvoolu.
Õhkjahutuses kasutatakse radiaatoreid, mis kinnitatakse arvutiosadele. Radiaatorjahutus jaguneb kaheks: passiivseks ja negatiivseks.
Passiivsesse jahutusse on kaasatud elemendi külge kinnitatud radiaator, mis juhib elemendi töö käigus tekkinud üleliigse soojuse elemendist eemale.
Radiaator on üldjuhul tehtud soojust hästi juhtivast metallist, üldjuhul on selleks vask, kuid esineb ka alumiiniumist radiaatorid.
Radiaatori poolt eraldatava soojuse hulk oleneb radiaatori suurusest. Eraldatava soojuse suurendamiseks ja õhu juurdepääsu parandamiseks on radiaatorid liigendatud ribideks.
Aktiivse radiaatorjahutuse puhul on radiaatorile lisatud ventilaator, mis suunab eralduva sooja õhu kindlas suunas.
Ventilaator kiirendab õhuvahetust radiaatori sees või kohal, suurendades ärajuhitava soojuse hulka. Aktiivse jahutusega suureneb märgatavalt radiaatori tolmuga ummistumise risk, kuna pideva õhuvoolu tulemusena koguneb radiaatori ribide vahele rohkem tolmu.
Vedelikjahutus
Vedelikjahutuse puhul paigutatakse jahutust vajavad komponendid soojust juhtivasse, dielektrilisse vedelikku. Seda ei tasu segi ajada vesijahutusega, mis töötab natuke teisel põhimõttel.
Vedelikjahutuse puhul pole vajadust ventilaatorite ega radiaatorite järele. Jahutuseks piisab passiivsest õhuvahetusest komponendi, jahutusvedeliku ja ümbritseva õhu vahel.
Jahutusvedelikuks kasutatakse kas spetsiaalselt sellel eesmärgil loodud ainet Fluorinert või isegi kõige käepärasemaid vahendeid nagu mootori- või toiduõli.
Vedelikjahutuse kasutamisel on mõningad ohud: jahutusvedelik võib lekkima hakkata ja rikkuda arvutiosi. Pealegi kipub jahutusvedelik pikaajalisel kasutamisel aurustuma.
Vesijahutus
Vett on juba ammustest aegadest kasutatud ülekuumenenud osade jahutamiseks nii masinates, elektrijaamades, tehastes kui viimasel ajal ka lauaarvutites.
Vesijahutus-süsteem toimib järgmiselt: külm vesi juhitakse veeanumasse, mis on ühendatud soojust juhtiva metallplaadi kaudu protsessoriga.
Anumas vesi soojeneb, kuna protsessorilt eralduv soojus kandub metallplaadi kaudu anumasse. Soe vesi liigub anumast radiaatori suunas, kus see jahtub ja liigub tagasi veeanumasse. Protsess kordub lõputult.
Vesijahutus on üldjuhul palju efektiivsem ja vaiksem jahutussüsteem kui õhkjahutus. Kuid vesijahutuse puhul esineb jahutusvedeliku lekke oht, asjalikud vesijahutid on kallid ja mõningaid mudeleid on suhteliselt keerukas paigaldada ning hooldada.
Soojustorud
Soojustorudega jahutust kasutatakse eelkõige sülearvutites ja kompaktsetes lauaarvutites, milles on vähe ruumi suurte jahutite jaoks.
Soojustoru on tehtud soojust hästijuhtivast metallist (üldjuhul vasest), see on seest õõnes ning selles asub soojusvahetusvedelik.
Temperatuuri tõustes hakkab vedelik torus aurustuma ja liigub auruna koos üleliigse soojusega komponendi juurest minema. Soojustoru lõppu jõudes aur jahtub, kondenseerub ning kondensaat voolab tagasi komponendi juurde. Protsess kordub lõputult.
Soojustorud jahutavad komponente väga efektiivselt ning ka töötavad väga vaikselt. Kuid selline jahutussüsteem on kallis.
Termoelektriline jahutus
Termoelektriline jahutus põhineb Peltier' efektil (guugeldage, kui huvi pakub). Jahutuselemendid koosnevad mitmest kokkuühendatud osast, mis omakorda koosnevad kümnetest või isegi sadadest kõrvutiasetatud termopaaridest.
Selline ülesehitus võimaldab märkimisväärsete soojushulkade ülekannet. Kuna termoelektriline jahutus toimib aktiivse soojuspumbana, võimaldab see jahutada komponentide pindu ümbritsevast õhust madalamate temperatuurideni.
Ehk siis lihtsamalt öeldes on termoelektriline element soojuspump, mis kasutab elektrienergiat soojuse ülekandmiseks radiaatorile. Termoelektriline jahutus on küll efektiivne, kuid see kulutab tööks suurel hulgal elektrienergiat.
Olekuvahetusega jahutus
Selles jahutussüsteemis kasutatakse ära aine olekuvahetust.
Jahutussüsteem koosneb kompressorist ja torust, milles asub jahutusvedelik. Jahutusvedelik liigub mööda toru protsessorini, kus see soojuse mõjul aurustub ja tõuseb koos üleliigse soojusega kompressorini. Kompressor surub gaasi taas vedelikuks, mis liigub tagasi protsessorit jahutama.
Tegemist on väga efektiivse jahutussüsteemiga, kuid nagu ka vedelik- ja vesijahutuse puhul on alati olemas jahutusvedeliku lekke oht, mis võib jahutatava elemendi ära rikkuda.
On olemas ka teised jahutussüsteemid nagu näiteks vedelal heeliumil ja lämmastikul baseeruvad jahutid, kuid neid tavakasutajale üldjuhul vaja ei lähe.
Ventilaatorid
Arvutiventilaatorite valikul tuleb lähtuda põhimõttest: mida suurem ja kiirem, seda parem. Aga iga suurusega ventilaator ei sobi iga korpusega kokku, seepärast arvestage oma arvutikorpuse suurusega.
Mida kiiremini töötab ventilaator, seda kiiremini toimub korpuses õhuvahetuses, kuid kiirem ventilaator kulutab ka rohkem elektrienergiat.
Ventilaatorite valikus soovitan ka tähelepanu pöörata laagritele ning mootoritele. Üha levinumad on variandid, kus mootor on harjastevaba ning kasutab klassikalist kuullaagrit. Sellised ventilaatorid on pikema elueaga ning tekitavad natuke vähem vibratsiooni ning müra.
Selleks, et tagada arvutile korralik jahutus ja õhuvahetus korpuses, tuleb silmas pidada paari reeglit:
* Õhku sissetõmbavad ventilaatorid peavad paiknema korpuse esipaneeli alumises osas.
* Õhku välja puhuvad ventilaatorid peavad asuma korpuse tagumise paneeli ülaosas.
* Korpuses peab olema kergelt negatiivne õhuvool.
* Õhku sissetõmbavad ventilaatorid peaksid olema varustatud filtritega, et korpusesse ei koguneks tolmu.
* Arvutikorpuse ümber (umbes 5-10 cm raadiuses) peab olema vaba ruum, et ventilaatorid saaksid efektiivselt oma tööd teha.
* Arvutit ei tasu panna vaibale, kuna õhku sisse tõmbav ventilaator töötab kui tolmuimeja ning imeb vaibast ja ümbritsevast keskkonnast rohkem tolmu kui ta seda teeks olles mõnel teisel pinnal.
* Arvutikorpuse sisemust tuleks aeg-ajalt tolmust puhastada, vähemalt üks kord aastas, soovitavalt tihedamini.
* Õhuvahetust korpuses parandavad mõningal määral kokkuseotud ja kaablisuka sisse pandud juhtmed-kaablid.
Kokkuvõte
Kui te olete keskmine arvutikasutaja, kes väga tihti arvutimänge ei mängi ega kasuta "raskeid" programme, siis teile tasuks valida keskmisesse hinnaklassi kuuluv õhkjahuti, soovitavalt vasest, soovi korral võib valida õhkjahuti koos ventilaatoriga, mis teeb jahutuse natuke efektiivsemaks.
Kui teie veedate aega arvutimängudega või kasutate keerukat foto-ja videotöötlustarkvara, siis teile soovitaks osta korralik, keskmisest veidi kallim vesijahuti, mis teeb tööd vaikselt ja efektiivselt.
Kui hindate arvutijahutuse juures nii efektiivsust kui ka vaiksust ning kui teie eelarve seda lubab, siis soetage soojustorudel põhinevat jahutussüsteem.
Ventilaatorite valikul arvestage oma korpuse suurusega, korpust läbiva õhuvooluga, ventilaatori diameetri, pöörlemiskiiruse ja müratasemega.
