Ometi, juba 1990. aastate alguses avaldas NASA kosmosehelisid Jupiterilt, Saturnilt, Uraanilt, mida kosmoseaparaadid nende lähistel viibides salvestanud. Teooriaga läks vastuollu ka see, et Kuul käinud Apollo-missioonide astronaudid olid kinnitanud, et kuulsid Kuu tagumisel küljel "muusikat."

NASA seadmed võimaldavad küll muuta kuulatavaks ka asju, mis muidu ei kosta, laenguga osakeste kokkupõrkeid planeetide magnetosfääris, vangistatud raadiolaineid, muid elektromagnetilisi häireid. Apollo 15 meeskonna 1971. aastal  kuuldud heli pidi ilmselt tekkima kosmoselaeva kokkupuutel päikesetuulega (laenguga osakeste plasmavooga), või siis raadiolainetega.

Kuid teadus ei ole siiski veel suutnud välja käia ammendavat seletust, miks kosmoselaevas on võimalik helisid kuulda. Voyageri vastuvõtjad püüavad küll elektronlaineid, mida aparaadi seadmed seejärel muudavad heliks, aga Apollo 15 juhtumit see ka ei seleta.

Paistab, et kosmos polegi nii tühi, kui seni arvatud.

Kaks Voyager-aparaati saadeti Maalt teele 1977. aastal, Voyager 1 on juba väljunud Päikesesüsteemist ja eemaldub meist ligemale 18,8 miljardi kilomeetri kaugusel, Voyager 2 asub praegu 15,3 miljardi kilomeetri kaugusel. Lisaks on oma teed minemas ka neli aastat varem teele saadetud aparaadid Pioneer 10 ja Pioneer 11, millega side katkes vastavalt 2003. ja 1996. aastal, aga Voyagerid on nendest juba kaugemale jõudnud.

Sellisena kostavad Maa helid Voyageridele:
Kõneleb Jupiter: