Julgeolek tähtsam kui kaubandus: põletatud maa taktika roomlaste-aegses Britannias
Avastus on üllatav, sest seni on ajaloolased uskunud, et valli vahetus läheduses äri ja kultuur lausa õitsesid, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Briti ajaloolased on pikalt arvanud, et Rooma keiser Hadrianuse ajal oli temanimelise kaitserajatise kõrval elanud kohalike kultuuride hiilgeaeg.
Uued uurimused näitavad aga, et roomlased lõid vallist põhja poole 16 kilomeetri laiuse turvatsooni, kus ei lubatud kellelgi elada.
Sellele tähelepanuväärsele järeldusele jõuti, kui võeti kokku süsinik-14 analüüside tulemused, mis teostati valli vahetus läheduses asunud asumite jäänustele.
Uurimuse juhi arheoloog Nick Hodgsoni sõnul näitavad dateeringud, et asumite kasutamine lõppes kohe, kui roomlased asusid oma hiiglaslikku kaitserajatist ehitama.
117 kilomeetri pikkune Hadrianuse vall ehitati ida-lääne suunal üle Inglismaa, Wallsendist Tyne´i jõe ääres Solway lahe kaldale.
Selle ehitamist alustati 122. aastal ning kindlustus valmis kuue aastaga. Vallil oli tõenäoliselt mitu eesmärki. Esiteks olid Põhja-Šotimaa sõjakad piktid mitu korda roomlaste valdusi rünnanud.
Kuna ründajad asusid metsikus ja raskesti ligipääsetavas piirkonnas, siis loobus keiser Hadrianus Šotimaa vallutamisest ja andis selle asemel käsu rajada kaitsevall.
Lisaks andis vall roomlastele võimaluse kontrollida põhja ja lõuna vahel liikuvaid kaupu ning kaupmeestelt tollimaksu nõuda.
Selle teabe alusel ongi ajaloolased seni järeldanud, et kaitsevalli põhjaküljel paiknenud linnade ja külade elanikel lasti vabalt tegutseda ja kaubelda ning et kaubandus tõi neile õitsengu.
Turvatsooni avastamine näitab aga, et roomlased hindasid julgeolekut kaubandussuhetest tähtsamaks.
