Mälu ei valeta: Kas tõesti elab Etioopias 160-aastane mees?
Kontrollida pole võimalik, sest selles Aafrika piirkonnas puudus igasugune komme inimese sündi kirja panna, aga meedias levib intervjuu mehega, kes väidetavalt nägi itaallaste kallaletungi Etioopiale juba 1895. aastal.
Seni on ametlikult ja tuvastatult maailma vanima inimese tiitel prantslanna Jeanne Calmenti käes, kes 1997. aastal suri 122-aastasena. Praegu elavatest inimestest on tuvastatult kõige varasem sünnipäev 1898. aastal sündinud jaapanlannal Misao Okawal. Maailma vanim mees, jaapanlane Jiroemon Kimura suri tänavu juunis 116-aastasena. Aga need edetabelid selgelt eelistavad isikuid, kes elanud kõrgema kultuuriga maades, kus inimeste sünd leiab korralikku kirja panekut.
Aafrikast ja ka Aasia riikidest tuleb sageli teateid ka isikutest, kes võivad olla oluliselt vanemad. Tõestada pole võimalik, kuna nende sünnist pole mingit kirjalikku tunnistust, on vaid eakaid inimesi, kes mäletavad asju, mida ükski inimene justkui enam mäletada ei tohiks.
Kui peab paika Etioopias oromode alal elava vana põllumehe Dhaqabo Ebba jutt, siis oli tal juba kaks naist ja ta vanim poeg käis karjas, kui Itaalia armee 1895. aastal Abessiiniat sõjaga alistama hakkas. See asetaks mehe sünni kuskile 1850. aasta paika, ja tema vanuseks enam kui 160 aastat.
Kahtlematult on Ebba vanim inimene kogu regioonis, tema järeltulijaid on lugematu hulk, aga seda, millal ta täpselt sündinud, on võimalik vaid oletada asjade järgi, mida ta mäletab.
Ebba mäletab kõiki Etioopia valitsejaid alates keiser Yohannes IV-st (1872-1889), ta räägib ka, et kui tema veel noor oli, siis sõideti hobuvankril pealinna Addis Abebasse (240 kilomeetri kaugusele) kaheksa päeva, nüüd on autoga võimalik kohale jõuda mõne tunniga.
Kohalikud inimesed ajavad mõnikord Ebbat segi tema poja Hamidiga, kuna see paistab vananevat isegi kiiremini kui isa. Hamidi võimalikku vanust ei ole uudistekanalid maininud, kommentaariumis oletatakse tema vanuseks 120 aastat. Elavad nad plekk-katusega bambusonnis, elatust on nende pere tavakohaselt saanud oma põllulapilt, kõige vaesemat elu nad ei ela.
Keskmine eluiga Etioopias on (pärast 19. ja 20. sajandi sõdu ning nendega kaasnenud näljahädasid) ligemale 58 aastat, linnades veelgi vähem. Arste on eri andmetel üks kuni kolm arsti saja tuhande elaniku kohta, ehk oma tervise eest peavad sealsed inimesed ise hoolitsema ja need kelle tervis vastu peab, võivad ka üsna vanaks elada. Oromod on olnud traditsiooniliselt jõukam ja mõjukam osa Etioopa ühiskonnast.
