Nekroloogi asemel: soomlaste Nokia tõus maailmavalitsejaks ja paratamatu hukk
Edukat firmat ei päästa miski, on soomlased nüüd takkajärgi targad, pärast seda kui Nokia müüdi nende arvates odavalt Microsoftile. Eelnenud aastakümnetel on nähtud Soome ettevõtte ja kaubamärgi tõelist maailmavallutust ja siis järsku allakäiku.
Alguses oli puupapivabrik, siis tuli kummikutehas. Kaablifirma hakkas tootma sidevahendeid armeele 1963. Neli aastat ühendati nad üheks Nokia kontserniks. 1987 tuli Nokia turule esimese mobiiltelefoniga, Mobira Citymaniga.
GSM-ajastusse astuti 1992, telefoniga Nokia 1011. Ja Nokia otsustas, et kummi- ja kaablitööstusega enam ei tegelda.
Nokia 2011 helinast sai üleilmne hitt. Nokia 2100-t müüdi juba 20 miljonit eksemplari. 1998. aastaks sai Nokiast maailmaturuliider mobiiltelefonide müügilt. 1999. aasta Nokia 7110 sisaldas juba algelisi veebivõimalusi, 2001. aasta Nokia 7650 esimest fotokaamerat. 2002. aasta Nokia 3650 suutis teha ka videoid. 3G ajastu algas samal aastal, telefoniga Nokia 6650. Telefonid võimaldasid nüüd juba surfata veebis, laadida alla muusikat, vaadata televiisorit.
2005. aastaks oli Nokia müünud juba miljard telefoni. Kaks aastat hiljem hinnati seda maailma väärtuselt viiendaks kaubamärgiks. Kuid tippu jõudmine tähendas languse algust. 2010. aastal kaotas Nokia oma turuliidri koha, kaotades positsioone järjest iPhone-idele ja Androididele.
Nokia juhiks kutsuti Microsoftist Stephen Elop. Elopile maksti palgana 1,4 miljonit dollarit aastas, lisaks lepingu allakirjutamise boonusena 6 miljonit dollarit. Juba järgmisel aastal otsiti abi Microsoftilt, et Windowsi abil uut kohta leida. Ja nüüd, ostab Microsoft Nokia üldse ära.
