Songdo - korealaste tehnoloogiat täis pikitud tulevikulinn, ehk tühi klaasehitiste džungel
Ehitatud Kollaselt merelt tagasi võetud 1500-aakrisele maalapile, Incheoni linna ees, peaks uus ärikeskus Lõuna-Koreas valmima 2015. aastaks, ja ehitati teda 2009. aastal majanduskriisi tõrjumiseks välja paisatud stiimulipaketiga. Songdo peaks andma turule 80 000 uut korterit, 4,6 miljonit ruutmeetrit uusi kontori- ja 930 000 ruutmeetrit kaupluseruume, tulevikulinnas on arvutitega ühendatud kõik majad, tänavad ja kontorid.
Lõuna-Korea tollane president Lee Myung-bak kavatses ekspordipõhisest tiigrimajandusest teha ka rohelise ja süsinikuheiteid vähendava majanduse, ja Songdo pidi saama lipukandjaks, kuna 40 protsenti selle territooriumist jäeti parkideks.
Linna keskele rajati suur 0,4 ruutkilomeetrine park, linn on täis elektriautode laadimispunkte, varustatud 16 kilomeetriga jalgrattateid, ja kõik majad on varustatud prügikogumissüsteemiga, mis muudab prügiautod ebavajalikeks. Songdo on esimene linn maailmas, mille kõik hooned vastavad LEED (Leadership in Energy and Environmental Design, 1998. aastal välja käidud keskkonnasõbraliku ehituse)-kriteeriumitele.
Niisiis, kui maailmas otsitakse eeskuju "tarkade" linnade ehitamiseks, vaadatakse esimesena Lõuna-Koreasse. Aga sealset ühiskonda enam millegi uuega üllatada pole just lihtne. Songdo asub "hi-techi pealinna" Sŏuli lähinaabruses, nimetatakse seda uut, täielikult tehnoloogiast sõltuvat ärikeskust aga juba ka "linnaks karbis."
Igas majas on prügineelamissüsteem, mis saadab kõik jäätmed igast köögist otse prügitöötluskeskusse (prussakaid ehk ta siiski ei levita), kasutades selleks maaaluseid torusid. Prügiautosid linnas nägema ei hakka, kõik jäätmed leiavad juba kiirtee sinna kuhu vaja.
Linn on täis sensoreid, mis jälgivad temperatuuri, energiakasutust ja liiklusvoolu, need sensorid võivad (vähemalt teoorias) teavitada sind sellest, kui su buss on tulemas, aga anda ka võimudele teada igast probleemist linnas. Roheline innovatsioon tähendab ka seda, et puhast joogivett ei raisata näiteks WC-desse, need kaks veevärki on üksteisest lahutatud.
Linn on ehitatud keskpargi ümber, nii, et iga inimene võiks jalutada kodunt läbi pargi tööle. BBC leidis näiteks tõlgina linnas töötava proua Kwoni, kes kirjeldas, et ta jalutab igal hommikul 15 minutit tööle, saades seega ka sportlikku ajaviidet.
Nagu neid pissivaid kujukesi maailmas veel vähe oleks:
Kogu sellest tulevikuunistusest hoolimata on olemas üks probleem. Linn pole veel päriselt valmis ja ei ole ka näha, et rahvas sinna elama kipuks. Vaid 20 protsenti äripinnast on suudetud välja rentida, tänavad, kohvikud ja kauplused haigutavad siiani tühjusest, inimesi linnas napib. Kuigi Songdo asub otse riigi tähtsaima rahvusvahelise lennuvälja naabruses ei tasu kolimiskulud sinna end firmadele ikka veel ära.
Vähemalt 2011. aasta Tohoku maavärina järel oli olemas tühi linnak, kuhu evakueeritud inimesi ajutiselt elama panna.
Ja nagu linna arendaja, USA ettevõte Gale International siiski nendib, just elanikud teevad linna. Praegu on loota vaid seda, et ehk viiekümne aasta pärast muutub linn selliseks inimsõbralikuks keskuseks, kui nad kavandasid. Linna ehitamine läks maksma hinnanguliselt 40 miljardit dollarit.