Teleri leiutamisest nutikellani – fotorännak läbi IFA elektroonikamessi ajaloo
See on üritus, mille avakõne pidas 1930ndal aastal Albert Einstein isiklikult. See on koht, kus esitleti esimest elektronlambiga raadiot ja esimest VHS kassetiga töötavat videokaamerat. See on koht, kus tehnikahuvilisi võlusid MiniDisk, teletekst ja Nokia esimesed GSM-mobiilid.
Umbes 240 000 külastajaga, 1500 esitlejaga ja 150 000 ruutmeetrise messialaga on see Euroopa suurim tarbeelektroonika mess, jättes muuhulgas kaugele selja taha oma peamise rivaali – paljuülistatud jaanuarikuise CES messi Ameerikas Las Vegases, vahendab blog.photopoint.ee.
Selle ürituse nimi on “Internationale Funkausstellung Berlin” ehk lühidalt IFA. See algab juba sel nädalal ja kohal on ka Photopointi ajaveeb. Meie reportaažid otse Berliinist algavad juba kolmapäeva õhtul.
IFA messide väärikas ajalgu algas 4. detsembril 1924. aastal. Juba siis oli tegemist üsna suure üritusega, millest võttis osa 242 esitlejat ja 180 000 külalist. Vahiti ammulisui elektronlambiga raadiovastuvõtjaid ja raadiodetektoreid. Peamiseks tõmbenumbriks oligi siis raadiotehnika – tuletagem meelde, et televisiooni esimene tõsiseltvõetav avalik demonstratsioon leidis aset alles kaks aastat hiljem.
Algselt toimus IFA iga-aastase üritusena. Pärast Teise maailmasõja tõttu tekkinud kümnendipikkust pausi hakati IFA messi pidama iga kahe aasta tagant. Seda kuni 2005. aastani, kus tehnika tormiline areng maailma ühe olulisema tehnikamessi taas iga-aastaseks ürituseks sundis. Tulge koos meiega ajarännakule – heidame pilgu IFA messi minevikule läbi fotode.
