Gröönimaa jääkilp (inuiti keeles Sermersuaq) katab 1,7 miljonit ruutkilomeetrit, kõige paksemas kohas on ta üle kolme kilomeetri paksune. Selle võimalik ärasulamine hirmutab teadlasi juba aastaid, kuid seda enam on hakatud ka sealset liustikku uurima.

Ja nii avastatigi, et jääkooriku all on peidus maailma suurim kanjon, mis jätab seni suurimaks peetud Arizona kanjoni kaugele selja taha. Nii palju, kui tänane tehnika võimaldab seda jääkilbi alt uurida, on ta ligemale 750 kilomeetrit pikk ja 800 meetrit sügav, ja ühest otsast võib ta ulatuda Põhja-Jäämerre  välja.

Ja nagu teadlased nüüd oletavad, võis see kanjon olemas olla juba ammu enne praeguse jääkooriku kujunemist viimasel jääajal (110 000 aastat tagasi). Teadlasterühma, kes Gröönimaa megakanjoni avastas, juhtis Bristoli geograafiateaduste kooli professor Jonathan Bamber. Andmestik koguti NASA radarite lähetatud raadiolaineid uurides, mis põrkasid tagasi maapinnalt jääkooriku all. 

Kuna Gröönimaal on erinevad jääajad vaheldunud juba 18 miljonit aastat, siis on ka alust oletada, et selle kanjoni pidid uuristama mõne varasema jääkooriku sulamisveed.

Arizona Suur kanjon on 446 km pikk, 29 km lai ja kohati 1800 meetrit sügav, Hiinas asuv Yarlung Tsangpo suur kanjon on küll lühem (240 km), aga on sügavaimas kohas enam kui 6000 meetrit sügav. Induse kuru Pakistanis on veelgi sügavam: 7120 m.