Kaadrid 1939. aastast: Molotov - Ribbentropi pakti sõlmimine Moskvas
Täna, 23. augustil aastal 1939 pandi Moskvas allkirjad Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingule ja sellega kaasnenud salapaktile, millega Hitler kinkis Soome, Eesti, Läti ja Moldova alad Stalinile. Moskva aitas Hitleril valla päästa maailmasõda, mis nõudis lõpuks enam kui 60 miljonit inimelu.
Molotov-Ribbentropi pakt jagas iseseisva Poola riigi pooleks kahe totalitaarse suurriigi vahel, kinkis Moskvale iseseisvad Soome, Eesti, Läti ning Rumeenia võimu all olnud tänase Moldova alad, hilisem kokkulepe nihutas Moskva meelevalda ka Leedu. Saksamaa sai vabad käed sõjaks läänerindel.
Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salajase lisaprotokolli eestikeelset teksti võite lugeda siit:
Link Vikipeedia lehele
Leedu anti Moskva mõjusfääri lisaprotokolliga 28. septembrist 1939.
vaata koopiat siit
Täpselt nädal pärast MRP sõlmimist, 1. septembril 1939 alustas Natsi-Saksamaa kallaletungi Poolale, Moskva viivitas omapoolse pealetungiga Poolale küll enam kui kaks nädalat, pannes Berliini juba tõsiselt närveerima. Septembri lõpuks 1939 olid Saksa armee ja Punaarmee ühise pealetungiga Poola peaaegu täielikult alistanud.
Selle üle, kas kolme Balti riigi liidrid oleks pidanud hääletu alistumise asemel sõjaliselt vastu hakkama nagu Soome, võib lõputult vaielda, aga Eestit ei kinkinud Stalinile mitte Konstantin Päts, vaid siiski Adolf Hitler. Kuni 1941. aastani oli NSV Liit sisuliselt natsliku Saksamaa liitlane ühiselt alustatud maailmasõjas.
Poola ja Prantsusmaa alistati sõjaga, kuid väiksematest riikidest, kellest Saksa või nõukogude tankid 1939-1940 üle sõitsid (Soome, Taani, Norra, Belgia, Luksemburg, Holland, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia), suutsid vastu hakata vaid soomlased nõukogude ja norrakad Saksa vägedele.