Millal ja kuidas tekkis monogaamia?

Kuni viis protsenti imetajaliikidest Maal moodustavad paare kogu eluks. Kaasale elu lõpuni truud olla suudavad vähesed.

Enamasti kasvatavad isaloom ja emasloom ühiselt oma järeltulijaid, kuid võivad aeg-ajalt teha väikesi kõrvalhüppeid. Seda nimetavad bioloogid sotsiaalseks monogaamiaks, vahendab Novaator.

Millal see käitumisviis evolutsioonis tekkis, jääb segaseks. Samuti vaidlevad teadlased selle üle, miks monogaamia alguse sai.

Kindlasti on kahekesi kergem järglaste eest hoolitseda. Samas võis olla muid olulisi põhjusi nagu emaste vähesus või soov vältida lapsetappu, näitasid kaks värsket uurimust.

Inglise Cambridge'i ülikooli teadlased Dieter Lukas ja Tim Clutton-Brock koondasid andmebaasi 2500 imetajaliigi geeniinfo ning andmed eluviiside ja sigimisstrateegiate kohta.

Nii panid nad paika monogaamia evolutsioonipuu. Selle järgi tundub isahool olevat pigem monogaamia tagajärg kui tekkepõhjus.

Ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt tekkis sotsiaalne monogaamia seetõttu, et isased ei suutnud endale kindlustada mitut emast. Näiteks võisid emasloomad hajuda toiduotsingutel.

Sellises olukorras on isase jaoks kõige kasulikum jääda ühe leitud emase juurde, temaga paarituda ning aidata tal järeltulijate eest hoolitseda.

Loe täisteksti saidil Novaator!