Esimesed laboris kasvanud lihaga burgerid valmis ja söödud; loe muljeid!

Londonis küpsetati ja söödi esimest laboratooriumis loodud, lehma tüvirakkudest kasvatatud kunstburgerit, mille taolised võivad poodi jõuda viie kuni kümne aastaga.

Maastrichti ülikooli teadlased eesotsas Mark Postiga kasutasid burgeripihvi tegemiseks 20 000 väikest lihaskiudu, mis olid kasvatatud lehma lihasrakkudest, vahendab ERR teadus.

Kokku kulus neil burgeri tegemiseks kolm kuud ning koos teadustööga läks see maksma 330 000 dollarit (u 249 000 eurot), millest enamiku said teadlased anonüümse annetuse teel.

Kunstlihale lisati riivsaia ja veidi munapulbrit, et see maitseks nagu harilik loomalihaburger. Värvi andmiseks pandi pihvitaignasse peedimahla ja safranit.

Seejärel küpsetas kokk Richard McGeown tüvirakkudest tehtud pihvi päevalilleõlis ja võis. Tema meelest oli pihv veidi kahvatuma värviga kui tavaline.

142-grammist burgerit, mis koosnes lisaks pihvile kuklist, salatist ja tomativiiludest, said maitsta kaks vabatahtlikku.

Austriast pärit toidutrendide uurija Hanni Rutzler märkis pärast esimese ampsu võtmist, et ta eeldas pehmemat tekstuuri, kuid pihv polnud niivõrd mahlane kui oleks võinud arvata.

Siiski oli toode tema meelest lihaga sarnane, puudu oli vaid soolast ja piprast.

Teine vabatahtlik, Chicagost pärit kirjanik Josh Schonwald, kes käsitleb oma teostes toidu tulevikku, nõustus, et pihv on maitselt lihaga sarnane, kuid siiski erinev, ning puudu on rasvast.

Loe täisteksti saidil ERR teadus.