Prügi ründab: Kosmoseraketid vajavad soomustamist ja astronaudid kuuliveste

4. oktoobril 1957. aastal õnnestus esimene satelliit orbiidile saata. Sputnik-1 sisenes küll juba kaks kuud hiljem Maa atmosfääri ja põles ära. Aga suurem osa orbiidile saadetud esemetest võib seal tiirelda isegi sajandeid, ilma alla kukkumata.

Vanimaks kosmoseprügiks on 1958 üles saadetud USA satelliit Vanguard 1, mis lakkas töötamast juba 1964. Tänaseks on orbiidil ligemale 8300 satelliiti, millest 3000 on tegevuse lõpetanud. Lisaks neile on orbiidil tiirlemas kanderakettide tükke, aga ka kosmosekõndidel kaotatud esemeid, nagu ka omavahel kokku põrganud ja purunenud satelliitide tükke.

Orbiidil tiirleb ligemale 19 000 tükki, mille läbimõõt on enam kui viis sentimeetrit, ja 300 000 tükki, mis võivad olla läbimõõduga isegi alla sentimeetri. Veel väiksemaid tükke arvestades tuleb rääkida enam kui miljonist. Kõige suurem prügikiht tiirleb Maast 750 kuni 800 kilomeetri kõrgusel, madalamal olev prügi pudeneb nähtavasti tasapisi ise alla. Kosmosejaama ISS orbiidi kõrgus on 330-435 kilomeetrit, Eesti satelliidil EstCube-1 670 kilomeetrit.

Lisaks on kuskil kilomeetrite kõrgusel Maa ümber tiirlemas ka kosmosekõnnil käinud astronaudi Ed White'i kadunud kinnas, Michael Collinsi ja Sunita Williamsi käest lastud kaamerad, Heidemarie Stefanyshyn-Piper oskas 2008. a terve tööriistakohvri käest lasta. Lisaks veel Vene kosmosejaamast Mir 15 aasta jooksul välja visatud prügikotid, üks mutrivõti, üks hambahari, traaditangid...

Kosmose relvastamisest on seni üldiselt pääsetud, aga ühe suurima sigadusega said 2007. aastal hakkama oma satelliidihävitusrelva testinud hiinlased. Ühe oma ilmastikusatelliidi hävitamisega tekitasid nad korraga orbiidile 2317 tükki, mis on suuremad kui golfipall, ja üldse arvatavalt 150 000 väiksemat tükki, mille jälgimine osutub võimatuks.

Ja kihutavad nad seal pöörase kiirusega, 7-10 kilomeetrit sekundis. Näiteks tankitõrjerelva mürsk liigub kiirusega maksimaalselt 1,7 km/s, gaasikahuritega on projektiilidele antud ka kiirust 7 km/s. Käsirelvadega ei tasu isegi võrrelda. Niisiis, kosmoseprügi tüki tabamus oleks tunduvalt rängemate tagajärgedega kui mis tahes püssikuuli tabamus.

Kosmosesüstikute maandumise järel on nende kerest korduvalt auke leitud, mis tekkinud kokkupõrkel mõne pisikese metallijublakaga. Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) kaitseks on aga pandud talle peale Fred Whipple'i leiutatud mitmekihilised kaitsekilbid. Suuremate tükkide eest juhitakse kosmosejaama kõrvale, väiksemaid "kuule" peab selle kaitsekest ise kinni pidama.

Ka kosmoseskafandrite disainerid on pidanud kaitsva riietuse üle pead murdma, mis peaks vastu ka kosmoseprügi tabamuse. Tõsiseid intsidente pole igatahes teada.