See oli osa 1983. aastal läbi viidud üksikasjalikest „sõjamängudest“, milles Whitehalli ametnikud mängisid peaminister Margaret Thatcheri ja tema valitsuse ministrite rolle Nõukogude Liidu kujuteldava rünnaku ajal, kirjutab Daily Telegraph.

Õppuse NATO koodnimetus oli Wintex-Cimex 83 ning selle eesmärk oli testida lääneriikide reageerimist tuumarünnaku korral ning see sisaldas ka kuninganna kõnet pärast sõjakuulutamist. Monarh pidi rääkima kolmandast võitlusest vabaduse eest „sellel kurval sajandil“, viidates kahele eelnevale maailmasõjale.

Kõne on salajaste dokumentide hulgas, mis Briti rahvusarhiiv neljapäeval pärast salastamistähtaja möödumist avalikustas. See tuletab meelde, kui tõsiselt võeti tuumasõja võimalust Nõukogude Liiduga 1980. aastatel Suurbritannia valitsuse kõige kõrgemal tasemel.

Kõne oli üks võtmetähtsusega elemente õppuse legendis hoolikalt ajaliselt paika pandud liikumises sõja poole. Kõik algas uue „karmi liini ajava juhtkonna“ võimuletulekuga Nõukogude Liidus 1982. aastal, mis vihjab selgelt Juri Andropovi võimuletulekule tegelikkuses.

Dokumentides hoidutakse hoolikalt igasugustest selgetest vihjetest Nõukogude Liidule või Varssavi pakti riikidele, selle asemel nimetatakse agressorit „Orange'iks“.

Sõja käiku kirjeldatakse mitmetes kujuteldavates ajaleheartiklites, millest ühe juures on tollal üheksakuuse prints Williami ristimise foto allkirjaga: „Kaitse teda, Charlie, me vajame teda!“

Õppus lõppes sellega, et Suurbritannia teatas, et kavatseb kasutada oma tuumarelvi vaenlase sõjaliste sihtmärkide vastu ja „Orange'i“ juht palus rahuläbirääkimisi.

Teine dokument paljastab, et külma sõja aegsed Briti peaministrid pidid ametisse astudes kohe tegema karmi otsuse: kes võtab riigi juhtimise üle, kui nad Nõukogude tuumarünnakus surma saavad.

„Tuumaasemikeks“ tuli nimetada vähemalt kolm ministrit, kellele pidi antama volitused otsuse tegemiseks tuumarelvade kasutamiseks, kui peaminister ei peaks olema kättesaadav.

Värsked peaministrid pidid kirjutama lisaks salajased juhised tuumaallveelaevade Polaris komandöridele, milles oli öeldud, mida teha, kui Suurbritannia on maa pealt pühitud ja nemad on ainsad, mis riigist alles on jäänud.

Tema majesteedi Suurbritannia kuninganna pöördumine rahva poole reede, 4. märtsi keskpäeval 1983

***********

Kui ma kõnelesin teile vähem kui kolm kuud tagasi, nautisime me kõik perekondlike jõulude soojust ja vendlust. Meie mõtted olid koondunud tugevatele sidemetele, mis ühendavad iga põlvkonda nendega, kes olid varem, ja nendega, kes järgnevad. Sõjaõudused ei oleks võinud näida kaugematena, kui minu perekond ja mina jagasime oma jõulurõõmu Briti rahvaste ühenduse kasvava perekonnaga.

Nüüd levib sõjahullus jälle üle maailma ja meie vapper riik peab taas ennast vaatamata halbadele võimalustele ette valmistama ellu jäämiseks.

Ma ei ole kunagi unustanud kurbust ja uhkust, mida tundsin, kui minu õde ja mina olime tihedalt koos lastetoa raadio juures, kuulates minu isa innustavaid sõnu sellel saatuslikul päeval 1939. Mitte ühekski hetkeks ei kujutanud ma ette, et see pühalik ja kohutav kohustus langeb ühel päeval osaks ka minule.

Me kõik teame, et täna meie ees seisvad ohud on kaugelt suuremad kui kunagi varem meie pikas ajaloos. Vaenlane ei ole sõdur püssiga ega isegi mitte lendur, kes hiilib taevas meie linnade ja asulate kohal, vaid kuritarvitatud tehnoloogia surmav jõud.

Aga ükskõik millised õudused meid kõiki ees ootavad, on kõik need omadused, mis on aidanud meie vabadust alles hoida juba kahel korral selle kurva sajandi jooksul, taaskord meie tugevus.

Minu abikaasa ja mina jagame koos perekondadega üle maa hirmu, mida tunneme poegade ja tütarde, meeste ja vendade pärast, kes on meie kõrvalt lahkunud, et riiki teenida. Minu armastatud poeg Andrew on praegusel hetkel tegevuses koos oma väeosaga ja me palvetame pidevalt tema ohutuse ning kõigi teenistuses olevate meeste ja naiste ohutuse eest kodus ja merede taga.

See on lähedane perekonnaelu side, mis peab olema meie suurim kaitse teadmatuse vastu. Kui perekonnad jäävad ühtseks ja otsustavaks, annavad peavarju nendele, kes elavad üksi ja on kaitsetud, ei saa meie maa tahet ellu jääda murda.

Minu sõnum teile on seetõttu lihtne. Aidake neid, kes ei suuda ennast aidata, lohutage üksikuid ja kodutuid ning laske oma perekonnal saada lootuse ja elu keskpunktiks nende jaoks, kes seda vajavad.

Pingutades ühiselt uue kurjuse tagasilöömiseks, palvetagem oma maa ja heasoovlike inimeste eest, kus iganes nad ei viibiks.

Jumal õnnistagu teid kõiki.