Pliiga kaetud kirstudes pole küll suurt maagiat, küll pidi maetud isik olema piisavalt rikas, et sellist kirstu endale lubada, Inglismaal on leitud mitu pliikattega kirstu roomlaste ajast peale, isegi Põhja-Ameerikas neid leidub. Aga keskaegsel Inglismaal pidi selline kirst viitama juba peaaegu et kuninglikule päritolule.

Kloostri alla maetud kivikirstu kaant tuli nihutada kaheksa inimese jõul ja samasugust topeltkirstu polnud ükski väljakaevamistele kaasatud arheoloog varem näinud. Pliikirstu avamise eel tuleb aga teha veel põhjalikumaid analüüse. Praegune oletus on, et sellises kirstus on maetud kas keegi kloostri asutajatest või mõni auväärsem munk.

Fotosid sellest kirstust saab vaadata siit

Greyfriarsis Leicesteris asunud frantsiskaanide (hallide vendade) mungaklooster oli rajatud umbes 1230, ja juba sama sajandi keskel on kuningas Henry III käinud sinna tamme istutamas. 1402 jäid selle kloostri mungad vahele vandenõuga kuningas Henry IV vastu. 1414 kogunes Greyfriarsi kloostris aga Inglise parlament.

1485 Rooside sõja Bosworthi lahingus surma saanud kuningas Richard III maeti saladuskatte all Greyfriarsi surnuaiale. 1538 käskis Henry VIII kõik Inglismaa kloostrid laiali saata, ka sinnamaani seitset munka majutanud Greyfriarsi klooster lammutati ja surnuaed lagunes. Viimati 1611. aastal oli keegi seal näinud hauakivi Richard III nimega. Mullu leiti tema põrm aga juba parkimisplatsi asfaldikihi alt. Leicesteri katedraal kavandab nüüd kuningale kohast ümbermatmist, tseremoonia läheks maksma miljon naelsterlingit.

Koht, kust leiti Richard III põrm. Foto:  	RobinLeicester

Kloostri alla pliikirstus maetud isikuks võib olla keegi kloostri rajajatest või selle juhtidest, näiteks 1272 surnud Peter Swynsfeld, 1330 surnud William of Nottingham või enne 1362. aastat surnud sir William de Moton of Peckleton. Aga on võimalik, et tema isik jääbki tuvastamatuks.