NASA laiavälja infrapunaspektromeetri (WISE) mõõtmised kinnitavad nüüd, et enamik kentauridest on ehituselt komeedid. Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioon ei ole piisav, et nad kerakujuliseks muutuksid, enamik neist koosneb külmunud gaasidest, on suure süsinikusisaldusega, sisaldades ka metalle. Komeedid koosnevad peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Nimi kentaur anti neile seetõttu, et polnud selge, kas nad on Päikesesüsteemis seest poolt väljapoole paisatud kehad (nagu asteroidid) või väljastpoolt saabuvad külalised, nagu komeedid. Ei hobune, ega inimene, seega kentaur. Kentaur oli antiikmütoloogias hobuse kere ja inimese ülakehaga olend. Kuulsaim kentaur meie taevapildis kannab mõistagi nime 2060 Chiron, kentauri järgi, kes olevat olnud Achilleuse, Theseuse, Iasoni ja Aenease kasvataja.

Kokku arvatakse, et meie päikesesüsteemis on ligemale 44 000 kentauri läbimõõduga rohkem kui kilomeeter, suurima neist 10199 Chariklo läbimõõt on 260 kilomeetrit. 2060 Chironi läbimõõt on 233±14 km.

NEOWISE andmed näitavad, et kosmos pole just tühi ruum:

Esimene kentauridest avastati 1920, aga see, et tegemist on omaette kategooriaga taevakehade seas, sai selgeks alles 1977. aastal. NASA andmed kinnitavad nüüd, et kentauride algupära on komeedilik. Nad on võinud olla komeedid ja võivad selleks uuesti muutuda.

WISE-missiooni asteroidide jälgimisele keskendunud programmi NEOWISE raames analüüsiti 52 kentauri ja nendega lähedalt seotud lapikute ketasobjektide peegelduvust. NEOWISE suudab analüüsida, kas taevakeha pind on matt ja tume või läikiv, mis suudab peegeldada rohkem valgust.

Ühendatuna nähtava valguse teleskoopide andmetega, võis järeldada, et sinakashallid kentaurid on pigem komeedid, samas kui punaka tooniga ja Kuust säravama pinnaga kehad pigem asteroidid.

Kolm kentauri jälitab ka Uraani:
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid