Karuputkevastase võitluse tulemusi saab hinnata mõne aasta pärast

Keskkonnaametil jõuab lõpule tänavune karuputke tõrjehooaeg. Tänavu tõrjuti Sosnovski ja hiid-karuputke 1970 hektaril. Seda on paarisaja hektari võrra rohkem kui mullu. Töö muutis keerukaks asjaolu, et mõnel pool on ikka veel levinud veendumus, et tegu on hea meetaimega, mistõttu polnud maaomanikud alati valmis tõrjetöödeks luba andma.

Vahendavad ERR teadusuudised

Sosnovski- ja hiid-karuputked on Kaukaasiast pärit võõrliigid, mida propageeriti nõukogude ajal mee- ja silotaimedena. Tänapäeval siloks seda keegi enam ei kasvata, aga meetaime omadusi hinnatakse siin-seal ikka kõrgelt. Seepärast oli Keskkonnaametil raskusi taime tõrje korraldamisega, sest maaomanikud ei anna selleks alati luba, rääkis Keskkonnaameti Tartu- ja Jõgevamaa looduskaitsebioloog Madli Linder.

"Selles osas peab kindlasti teadlikkus suurenema, et ta võib olla küll hea meetaim, aga Eesti loodusele ja inimestele on ta väga ohtlik taim," selgitas Linder.

Eesti kõige karuputkerohkemad maakonnad on viljakate muldadega Harju-, Saare- ja Viljandimaa. Keskkonnaameti Harju- ja Järvamaa looduskaitsebioloogi Kalev Tihkani sõnul on tõrje tulemusel putkede levialad hõredamaks muutunud.
Loe edasi ERR teadusuudistest