Kümme teadusteooriat, mis läksid suure pauguga lõhki
Teadus on parem kui religioon, ütlevad ühed, teadus on ise religioon, väidavad teised. Aga teadus võib mõnikord ka tugevasti ämbrisse astuda. Järgnevalt loeme üles kümme teaduslikku mulli, mis möödunud aegadel suure pauguga lõhki on läinud. Valik, mille tegi väljaanne Smashing Lists, on kahtlematult üsna subjektiivne.
10. Planeet Vulcan
19. sajandist alates uskus osa teadusmaailmast tõsiselt, et Merkuuri ja Päikese vahel peab olema veel üks planeet, nimega Vulcan. Põhjuseks see, et teadlased ei suutnud mõista millisel obiidil Merkuur ümber päikese tiirleb. Teooria läks hiljem lõhki, aga vähemalt ulmefilmide tegijad said omale populaarse planeedinime.
9. Elu tekib tühjast
Tuhandeid aastaid uskusid inimesed nn spontaanse põlvkonna võimalikkusse, et elu võiks tekkida ilma loomuliku paljunemiseta, sünni, muna või seemneteta. Isegi Aristoteles uskus seda ja levitas ideed ka teadusmaailmas. Nimelt tundus inimestele, et ussid tekivad justkui iseenesest roiskuvasse lihasse. Kärbestest ei osatud nagu mõeldagi.
8. Maa paisub
Veel möödunud sajandil ei uskunud kõik teadlased tektoonilise aktiivsuse teooriatesse. Oli hoopis rida teadlasi, kes arvasid, et Maakera paisub. "Paisuva Maa teooriale" olevat omal ajal otsa vaadanud ka Charles Darwin ise, aga teooria aluseks oli hüpotees, et veealused mäeahelikud kasvavad järjest kõrgemaks. Praegu me teame, et põhjust tasub otsida hoopis sügavamalt, planeedi paisumist küll näha ei ole.
7. Flogistoni teooria
Alates aastast 1667 levis teadusmaailmas teooria, et põlevates kehades sisaldub keemiline element nimega flogiston, millega oli võimalik seletada nii põlemise protsessi, roostetamist kui isegi hapniku olemasolu. Kui hapnik enam kui sajand hiljem avastati, arvati seda hoopis esialgu deflogistikeeritud õhuks. Täna räägitakse põlevatelt kehadelt flogistoni eraldumise asemel hoopis vastupidi, oksüdeerumisest, ehk siis hapnikuga ühinemisest.
Kui 19. sajandi veel suhteliselt algeliste teleskoopidega Marssi uuriti, tekkis Giovanni Schiaparelli kaudu teadusesse teooria, et Marsi pinnal jooksvat mingisuguse fenomenina nn "Marsi kanalid." 20. sajandil sai lõpuks selgeks, et tegemist on vaid optilise illusiooniga. Midagi samasugust on nähtud 20. sajandil, kui Marsist tehtud esimestel fotodel justkui inimägu nähti, vaja oli vaid objektiivi teravamaks keerata ja seegi illusioon kadus.
5. Valgust kandev eeter
Juba antiikajast alates usuti, et eeter on aine, mida antakse maailmaruumis edasi koos valgusega ja see teooria püsis elujõulisena 19. sajandini välja. Isegi Isaak Newton uskus, et valgus on vaid osakesed, mida eeter edasi kannab. Kaasaegne füüsika asendas selle, alusetuks osutunud teooria relatiivsusteooria ja kvantfüüsikaga.
4. Valge lehe teooria
Teooria, mida propageeris Aristoteles ja teda uskudes ka terve rida teadlasi hiljem väitis, et lapsed sünnivad ilma kaasaantud isiksuse või kalduvusteta. Geneetikast ei teatud siis veel midagi, aga ka täna on olemas teadlasi, kes seda teooriat edasi arendavad. "Kõik on kaasa sündinud - mitte midagi pole kaasa sündinud" on umbes sama sisutühi vaidlus kui "inimene mõjutab kliimat - inimene ei mõjuta kliimat".
Mark Twaini lugejad on sellest ilmselt kuulnud, igatahes pikka aega oli frenoloogia kõige populaarsemaid neuroteaduse harusid. Usuti, et mida suurem inimese aju on, seda rohkem teadmisi ja informatsiooni sinna mahub. Ja peakuju pidi seega juba ära ütlema, kas lastest üldse asja saab. Frenoloogia osutus pseudoteaduseks, aga ometi oli suureks sammuks edasi neuropsühholoogia suunas.
2. Staatiline universum
Võimalik, et me teeme temale pragu ülekohut, aga Albert Einstein olevat eksinud vähemalt ühes asjas - tema arvas, et universum jääb alati samaks. Suure paugu ja universumi paisumise teooriast oldi veel kaugel. Tõsi, ega needki just lõpuni veenvad ei ole, aga staatilise unibversumi teooria läks igatahes lõhki.
1. Külmfusioon
Stanley Pons ja Martin Fleischmann olid juhtivad elektrokeemikud, kes 1989 tulid välja teooriaga, et fusioonireaktsioonid olevat võimalikud ka toatemperatuuril. nende teooria ei leidnud just teadusmaailmas mõistmist, seda enam, et neil polnud esitada veenvaid tõestusi. Kui neil oleks õigus olnud, oleks fusioonenergia saavutamine osutunud aga ettearvamatultki odavaks.
Forte kommentaar: ilmselt oleks siin võinud ka mainida kuulsaimat, ehk lapiku Maa teooriat, ja näiteks tervet rida teadlaste arvamusi, mis tuginesid ja tuginevad siiani ebapiisavale teadmisele uuritavatest objektidest. Ilmselt iga päev võib mõni varasem teadusteooria kokku kukkuda. Ja miski ei garanteeri, et nüüd ainuõigeks peetud teooriad tulevikus sama suurt irvet ei vääri. Ikkagi, mis oli enne Suurt Pauku?
