Hakkame koguma aurik-jäämurdja Suur Tõll pärandit
Muuseumilaev Suur Tõll on üks kolmest tänaseni säilinud Läänemere aurik-jäämurdjast 20. sajandi algusest. Pärandiaasta raames kogub Eesti Meremuuseum aurik-jäämurdja Suure Tõlluga seotud mälestusi ja esemeid. Selleks palume Sinu abi!
1914. aastal valmis Tallinna Börsikomitee tellimusel Stettinis Vulcan-Werke laevatehases aurik-jäämurdja Tsaar Mihhail Feodorovitš. Laev osales I maailmasõjas nii Tsaari-Venemaa kui Nõukogude Venemaa laevastiku koosseisus. Tartu rahulepingu alusel anti laev Nõukogude Liidu poolt üle Eesti Vabariigile, kuigi see oli 1918. aastast Soome Vabariigi valduses. Laev saadi tagasi alles 1922. aasta lõpus. Vahepeal nimesid Volõnets ja Wäinamöinen kandnud laev sai uue nime Suur Tõll.
1923–1940 kasutati Suurt Tõllu Eesti peamiste veeteede lahtihoidmiseks, vajadusel abistas laev jäälõhkumisel ka Soome sadamates.
1941. aastal arvati jäämurdja Balti laevastikku, II maailmasõjas osales ta selle koosseisus puksiiri ja transportlaevana, alates 1942. aastast ka sõjalaevana. Laevale anti taas nimeks Volõnets. Pärast II maailmasõda taastati laeva kuuluvus abilaevastikku ja selle kodusadamaks sai Kroonlinn. 1950-1952 oli laev remondis Soome Rauma-Repola laevatehases, kus kivisöekatlad asendati vedelkütuse kateldega. Laev oli tegevteenistuses 1970. aastateni.
1988. aastal toodi peagi laevastikust maha kantav laev Eesti Meremuuseumi initsiatiivil Peterburist tagasi Tallinna. Alates 1989. aastast on jäämurdja olnud muuseumilaev. Täna saab Suurt Tõllu külastada Meremuuseumi Lennusadamas.
Kas mõni Sinu lähedastest või sugulastest kuulus Suure Tõllu meeskonnaliikmete hulka? Eesti Meremuuseum soovib oma kogusid täiendada meeskonnaliikmete ja laevaga seotud fotode, esemete ja dokumentidega.
Samuti ootame mälestusi ning muud infot ja kontakte. Palun võta ühendust mõnega allolevatest kontaktidest: vaata siit
