22. juulil 1946 plahvatas pomm Jeruusalemmas Kuningas Taaveti hotelli all, kus parajasti paiknes Briti mandaatvõimu peakorter. 91 inimest sai surma, 46 vigastada ja hoone sai tõsiseid kahjustusi. Selle hotelliplahvatuse korraldajaks oli sõjakas (ehk terroristlik) juudirühmitus Irgun, hilisema peaministri Menachem Beguni juhtimisel, kes arvasid, et nii on võimalik britid regioonist minema ajada. Ja nii skandaalne kui see ka ei ole, nad sisuliselt  saavutasid oma eesmärgi.

Tegemist oli ühe kõige ohvriterohkema plahvatusega Lähis-Ida konflikti ajaloos, millest kohutavamaid tagajärgi on uuemal ajal suutnud tekitada vaid araablaste poolel kujunenud al-Qaida. Tänane Palestiina terrorism sündis juba selle vägivalla laineharjal, paljuski KGB kaasabil, kuigi palestiinlastel oli õppida ka sionistliku terrorismi kogemusest.

1940. aasta novembris oli juutide sõjaline rühmitus Haganah üritanud nurjata sõjapõgenikest juutide Mauritiusele saatmist ja pannud pommi Haifa esisel asunud Prantsuse laevale SS Patria, paraku uputades laeva koos 267 inimesega, kellest enamik olid just juudid.

Juba 1920. aastast tegutsenud Haganah kujunes 1948. aastal loodud Iisraeli kaitsejõudude tuumikuks. Noorte radikaalidena olid selle terrorirühmitusega liitunud ka hilisemad peaministrid Yitzhak Rabin ja Ariel Sharon. 1931. aastal asutatud Irguni juhiks oli aga Menachem Begin.

1946. aasta 22. juuli hommikul asetas Irgun pommi Kuningas Taaveti hotelli keldrisse, ja oli isegi plahvatuse eest hotelli personali hoiatanud, kes ei osanud aga ohtu tõsiselt võtta. Samal hommikul oli hotell juba valehäire põhjal pommihirmus läbi otsitud, aga siis veel lõhkekeha ei leitud. Pommirünnak oli vastuseks sellele, et Briti võimud olid kuu aega varem vahistanud suure osa Juudiagentuuri liidritest. Juutide terrorismi paljastanud dokumendid olid siis toimetatud just sellesse hotelli ja Irgun otsustas asitõendid hävitada.

Kuningas Taaveti hotell oli kuuekorruseline, esimene kaasaegne luksushotell, mis avati 1932. aastal. Briti võimud olid hoone enda käsutusse võtnud 1938. aastal. Märtsis 1946 oli üks Briti poliitik iseloomustanud hotelli nii: "eradetektiivid, sionistlikud agendid, araabia šeigid, erikorrespondendid ja kõik ülejäänud, istudes vaheldumisi, üritades üksteist pealt kuulata." Taastatuna on hotell praeguseni kasutusel.

Korralduse hotell õhku lasta oli Haganahi staabiülem Moshe Sneh andnud Menachem Beginile  1. juulil 1946. Operatsiooni nimeks pandi "Sinu ori ja lunastaja." Kokku 350-kilogrammi kaalunud kuue lõhkekeha kohale toimetades olid Irguni liikmed maskeerinud end araablasteks, plahvatust üritati väidetavalt ajastada hetkeks kui hotellis on parajasti vähem rahvast. Aga see on nüüd terroristide enda seletus.

Plahvatus purustas hotelli lõunatiiva, ning hukkunute hulgas oli 21 valitsusametnikku, 49 kontoritöötajat, 13 sõdurit, kolm politseinikku ja viis eraisikut, sh kaks Irguni terroristi. Rahvuselt olid hukkunute seas 41 araablast, 28 britti, 17 juuti, kaks armeenlast, üks venelane, kreeklane ja egiptlane. 

Briti võimud üritasid rünnaku korraldajaid leida suurhaaranguga, mille käigus vahistati 800 inimest, aga tegemist oli sisuliselt nõela otsimisega heinakuhjast.

See plahvatus sundis rahvusvahelist üldsust Palestiina kriisile kiirkorras lahendust otsima, mida püüti saavutada nn kahe riigi lahendusega, paraku 1948-1949 peetud sõjaga sündis vaid Iisraeli riik,  Palestiina araablaste riik jäi ikka veel loomata.

2006. aastal peeti Iisraelis konverents selle pommiplahvatuse meenutuseks, kus osales ka praegune peaminister Benjamin Netanyahu. Seda rünnakut õigustati, süüdistades hoopis britte, et hotelli õigel ajal ei evakueeritud. Briti suursaadiku proteste ei kuulatud.