Kreeka "ei saa aru, mis selle pangakontori süütamises valesti on" revolutsioon
Ideoloogiline fanatism pole maailmas midagi uut, ja nagu tavaliselt, siis revolutsioonid õgivad ka omi lapsi. Kreeka revolutsioonimeelsuse juured on aga sügaval sealsete väikerühmituste trotskistlik-anarhistlikus minevikus.
Ajaleht Kathimerini paneb tähele selget loogilist vastuolu vasakpoolsetes blogides. Ühes uudises teatas väitsid need nimelt, et "politsei kutsuti kohale ja piiras riigi peamise ülikooli sisse ilma mingisuguse provokatsioonita ja ilma, et enne seda midagi oleks juhtunud." Tundus, et politsei oli ainuke vägivallatsev jõud.
"Ilma mingisuguse provokatsioonita" tähendas küll seda, et äärmusvasakpoolsed rühmitused olid enne seda jõuga nurjanud ülikooli nõukogu istungi ja politsei kutsuti olukorda lahendama. Revolutsioonivaimustuses leiti oma vägivallale ideoloogiline õigustus, ja kui politsei üritas seda vägivalda ohjeldada, siis arvasid "revolutsionäärid", et hoopis nendele tehti ülekohut.
Demokraatlikult valitud esinduskogud ei saa enam tööd teha, sest vasakpoolsed arvavad, et ainult neil (ja mitte kellelgi teisel) on õigus otsuseid langetada. Ja tänases Kreekas on see juba igapäevane nuhtlus, nendib Kathimerini.
Kas vägivald on inimõigus?
2009. aasta oktoobris kasutas kuus noormeest vägivalda, et Traakia ülikooli aserektorit tema kontoris kinni hoida. Prokurör otsustas, et midagi vägivaldset ei toimunud.
Ja selle loogika järgi oli politsei süüdi ka siis, kui 2009. aastal Ateena ülikooli rektor protestijate poolt läbipekstuna haiglasse sattus ja politsei pidi ohjeldama märatsevaid noortejõuke, kes riigilipu asemel ülikooli katusele anarhistide lipu asetasid.
Ka rektori peksmises polnud lõppkokkuvõttes "midagi vägivaldset".
Ja selline "ei midagi revolutsioon" ehk "ei saa aru, mida me seda pangakontorit maha põletades valesti tegime" revolutsioon Kreekas jätkub.
Riik kisub äärmuste poole
Viimaste küsitluste järgi koguks vasakäärmuslaste liikumine SYRIZA valimistel 21, konservatiivne partei Uus Demokraatia 19 ja paremäärmuslaste rühmitus Kuldne Koidik 13 protsenti häältest, edestades selgelt sotsiaaldemokraate ja kommuniste. Äärmuslaste vastastikune edu kütab aga pingeid riigis veelgi enam üles.
