Aasta teadusuudis? Pigitilk kukkus ja saadi seekord ka videosse
Ühe sellise teadusekeksperimendi käivitas 1927. aastal Austraalias Brisbane'is asuva Queenslandi ülikooli professor Thomas Parnell (1881-1948). Teine samasugune eksperiment on 1944. aastast käimas ka Iirimaal Dublini Trinity kolledžis.
Pigitükk asetati koonusekujulisse anumasse, mille põhi kolm aastat hiljem lahti tehti. Eksperimendi sisu oli tõestada, et ka tahkena tunduvad esemed võivad olla tegelikult väga kõrge viskoossusega vedelikud. Keskmiselt kukub selle pigitüki küljest üks tilk kümne aasta jooksul:.
Queenslandi eksperiment:
| Aeg | Sündmus | Möödunud aeg (kuudes) |
| 1927 | Eksperimendi algus | |
| 1930 | kraan avati | |
| dets.1938 | 1. tilk | 96–107 |
| veebr.1947 | 2. tilk | 99 |
| apr.1954 | 3. tilk | 86 |
| mai.1962 | 4. tilk | 97 |
| aug.1970 | 5. tilk | 99 |
| apr.1979 | 6. tilk | 104 |
| juuli.1988 | 7. tilk | 111 |
| 28.nov. 2000 | 8. tilk | 148 |
Dublinis Trinity kolledži eksperiment andis nüüd 11. juulil aga esmakordselt sellise tilga kukkumise, mis õnnestus ka filmilindile saada. Seda, millises taktis sealsed pigitilgad 69 aasta jooksul kukkunud on, pole täpselt teada, sest vahepeal oli eksperiment üldse ära unustatud, kuid ka nende vahe on olnud nähtavasti keskmiselt kümme aastat.
Pigitilga analüüs ütleb, et tegemist on kaks miljonit korda viskoossema vedelikuga kui mesi ja kaks miljardit korda viskoossemaga kui vesi.
Pigi on kas naftatoodangu või tõrvapõletamise kõrvalsaadus, mille tükk tavaliselt toatemperatuuril haamrilöögi peale läheb kildudeks, aga nagu ilmneb, on ta siiski vedelik.
